Viimastel aastatel on Euroopa kannatanud regulaarsete terrorirünnakute all. Mõnel juhul räägime hulljulgetest enesetapuründajatest, teistes hoolikalt kavandatud operatsioonidest, mille taga on võimsad terrorirühmitused. Enamiku Euroopa riikide juhtide peamine eesmärk oli selliste organisatsioonide keelustamine, kuid 500 miljoni elanikuga on absoluutselt kõiki raske kontrollida. Mandril on tänapäeval tegutsevad mitmed terrorirühmitused. Sellesse loetellu kuuluvad rühmitused, mis on ametlikult nimetatud terrorirühmitusteks ja kohutavad Vana Mandri elanikke.
1
Revolutsiooniline võitlus
Kreeka organisatsiooni “Revolutionary Struggle” süüdistatakse arvukates plahvatustes, sealhulgas mitte kaugel Ameerika Kreeka saatkonnast Kreekas, kui 2007. aastal visati hoone lähedal granaat. Õnneks ei saanud plahvatusest inimohvreid, kuid Kreeka valitsus teatas miljoni dollari suurusest preemiast kogu teabe eest rünnaku kohta.
Revolutsiooniline võitlus järgib vasakpoolseid radikaalseid ideesid, mis on seotud anarhismi, kommunismi ja globalismi vastase võitlusega. Selle terrorirühmituse esmamainimine sai alguse 2003. aastal, kui revolutsiooniline võitlus nõudis vastutust kohtusaali istutatud lõhkematerjalide eest.
Viimasel ajal pole rühmitusest midagi kuulda olnud, kuid revolutsioonilise võitluse lõpetamisest pole teateid tulnud. Aktiivsuse languse põhjuseks võib olla Valgevene Vabariigi ühe juhi Panayota Rupa vahistamine. Nüüd peetakse seda organisatsiooni terroristlikuks nii Euroopas kui ka USA-s.
2
Revolutsiooniline Rahva Vabastuspartei
70-ndatel Türgis asutatud RNOPF-i hakati algselt nimetama revolutsiooniliselt vasakpoolseks, kuid pärast 1990. aastate keskel toimunud lõhenemist muutis partei oma nime praeguseks. Seda klassifitseeritakse nii ebaseadusliku erakonnana kui ka terrorirühmitusena, mis on keelatud mitte ainult Türgis, vaid ka teistes Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides.
Revolutsioonilised vasakpoolsed ja hiljem RNOPF järgisid oma olemasolu algusest peale äärmus vasakpoolseid seisukohti marksistlik-leninistlikus mõttes, pannes toime mitmeid vägivaldseid toiminguid, mille eesmärk oli riigi olukorra destabiliseerimine. RNOPF-i maa-alune võitlus seisnes sõja- ja politseikatsetes, mis organisatsiooni juhtide sõnul pidid aitama marksistliku riigi moodustamisel.
Keelatud on RNOPF endiselt aktiivne, kuid ametivõimud ei saa (mitte üllatuslikult) nimetada ei lähetuse kohta ega rühma täpset arvu. RNOPF naudib töölisklassi tuge, olles väga populaarne linnagetodes, mille elanikud on korduvalt aidanud organisatsiooni liikmetel võimude eest varjuda. RNOPF on sõbralikel suhetel ka vasakpoolse poliitilise orientatsiooni kurdi liikumisega.
3
ETA (Euskadi Ta Askatasuna)
Vene keelde tõlgituna kõlab selle organisatsiooni nimi järgmiselt: "Baskimaa ja vabadus". Meie riigis on see paremini tuntud akronüümi ETA all. Organisatsiooni idee on Baski piirkonna eraldamine Hispaaniast, samuti osa Prantsusmaale kuuluvate territooriumide tagastamine.
Vaatamata suhteliselt headele kavatsustele (keegi ei kohustu eitama baski ja hispaania rahva kultuurilisi ja keelelisi erinevusi) on ETA meetodid kohutavad kogu maailmas. Organisatsiooni tegevuse kõrgpunkt saabus 70-ndate lõpus ja XX sajandi 80-ndate alguses, kui pandi toime mitmeid pommitusi, tapmisi ja vargusi. Ainult pooltel kuritegudel oli aga ideoloogilisi eesmärke, ülejäänud olid tavalised kuriteod ja kasumi janu.
ETA eksisteerimise ajal on paljud rühmituste juhid tapetud või arreteeritud. Nüüd on umbes 700 rühmituse liiget arreteeritud, kuid mitte rohkem kui 50 neist jäävad vahi alla, ehkki on üks hoiatus. Pärast Hispaania parlamendis mitme koha saamist (seda ei kinnitata, kuid thebiggest.ru leidis teavet Amayuri koalitsiooni kaasamise kohta baski separatistidesse) teatasid ETA juhid 2018. aastal oma laialisaatmisest. Sellistest avaldustest hoolimata pole Hispaania ametivõimudel illusioone, mõistes, et valitsusvastase koalitsiooni soovimatud tegevused võivad põhjustada uusi agressiooniakte.
4
Punaarmee fraktsioon
Ehkki Punaarmee fraktsioon lakkas enam kui 20 aastat tagasi eksisteerimast, on see sellesse nimekirja lisatud kunagiste liikmete tegevuse tõttu tänapäevani. Ehkki 1998. aasta dokument viitas fraktsiooni laialisaatmisele, on ebatõenäoline, et selle osalejad saaksid radikaalselt muuta oma vaateid ja võitlusmeetodeid. Punaarmee fraktsioon sai kuulsuse 1960. aastate teisel poolel Saksamaa territooriumil tegutseva vasakradikaalse terroristliku organisatsioonina. Ta sai Demokraatlikust Demokraatlikust Vabariigist igasugust tuge ja vastutas mitmete tolle aja poliitilistele tegelastele suunatud vägivaldsete tegude eest.
Ehkki RAF-i moodustamise põhjuseks olid sõjajärgsed meeleolud ühiskonnas, õiguskaitseorganite vägivaldne tegevus noorte vastu ja USA Vietnami agressiooni hukka mõistnud antimilitaristlik hoiak, olid organisatsiooni valitud võitlusmeetodid lubamatud ja kuritegelikud. 70ndatel ja 80ndatel korraldatud terrorirünnakute käigus kannatasid sageli tsiviilisikud. RAFi tegude hulgas: supermarketite süütamine, inimröövid, tsiviilelanike mõrvad ja rasked vigastused, pankade ja inkassosõidukite röövimised, plahvatused.
Kõik ülaltoodud toimingud pidid viima Lääne-Saksamaa marksismi. RAFi arengu ajaloos on arreteeritud ja tapetud kolm põlvkonda selle liikmeid. Kaasaegsed Saksamaa võimud kardavad organisatsiooni uue tegevuse ringi. Hirmude kaudne kinnitus võib olla grupi kahe endise liikme kinnipidamine, kes üritasid varastada miljonit eurot.
5
Iraani rahva mudžaideenide organisatsioon
See terroristlik organisatsioon, mida tuntakse mitme nime ja lühendi järgi, nende hulgas populaarseimad OMIN ja MEK (Mujahhedin-e-Hulk). Samuti võib selle nimekirja kandmise vaidlustada. Esiteks on nad juba pikka aega terrorirühmituste nimekirjast välja jäetud ja teiseks ei mõjutanud nende tegevus Euroopat. Samuti tekkis OMIN-i ajal tõsine lõhe Euroopa ühiskonnas: ühed pidasid Iraani mujahideeni rühmitust terroristideks, teised pidasid neid ainult oma õiguste eest võitlejateks.
OMIN loodi 60-ndate aastate keskel, seades selle eesmärgiks võitlus Iraani šahhiühiskonna vastu ning Karl Marxi ideedel põhineva klassideta riigi loomine. Sellegipoolest ei püüdnud nad kommunismi, vaid tawheed-ühiskonna kujundamise poole. Pärast monarhilise võimu kukutamist 70ndate lõpu islamirevolutsiooni tagajärjel toetas MEK ameerikavastaseid tundeid, kuid uus valitsus kiusas neid taga ja terroriseeris neid. Muide, saidil thebiggest.ru on huvitav artikkel nende riikide kohta, kus kommunistlik režiim tegutseb de jure.
Pärast valitsusliikmete hävitamisele suunatud terroriakte saadetakse MEK ümber Pariisi, suunates rünnakud Iraani Iraani saatkondadele. Seejärel reorganiseeriti nad Iraani sõja ajal Iraagi küljel tegutsevaks avatud armee korpuseks. Iraani tuumaprogrammi paljastamisel oli OMIN-il võtmeroll. Organisatsiooni liikmete saatus oli taunitav: Iraani-Iraagi sõja ajal sai rühm lüüa ning ülejäänud osalejad hukati ja hukati.
6
Kaukaasia emiraat
Selle lahingugrupi algne nimi kõlab nagu Kaukaasia emiraat. Ta tegutses meie riigi territooriumil Teise Tšetšeenia sõja ajal ja kuni laialisaatmiseni 2016. aasta suvel. Organisatsiooni eesmärk oli luua sõltumatu islamiemiraat Põhja-Kaukaasiasse, mis kuuluvad Venemaa Föderatsiooni.
Kaukaasia emiraat on varasemate organisatsioonide järeltulija, kes on natsionalistliku vastupanu rühmitustest ümber kujunenud mässulisteks usurühmadeks. Kui nende rühmituste algne eesmärk oli mitme territooriumi eraldamine Venemaast, oli Kaukaasia Emiraadi tegevus suunatud ka islami vägivaldsele levikule. Uue hariduse meetodid olid palju julmemad. Selle põhjuseks on nii organisatsiooni suuruse vähenemine (mida vähem kontrolli, seda rohkem terrorit) kui ka Venemaa võimude kehtestatud suurem kontroll.
Järk-järgult kaotas Kaukaasia emiraat piirkonnas niigi vähese toetuse. Nende autoriteeti õõnestasid pidevad terroriaktid, mille tagajärjel hukkus tsiviilelanikkond palju. Organisatsiooni juhtide likvideerimine ja üldine arvu vähenemine viisid rühmituse tegeliku laialisaatmiseni.
Kas teate, milline riik viib ühise piiriga naaberriikide arvu? Vastus on siin!
7
Makedoonia UChK
Selle terroristliku organisatsiooni teine nimi on Riiklik Vabastusarmee. See eksisteeris 2000. aastate alguses Makedoonia territooriumil, esindades Albaania rahva huve, ja võimud pidasid seda separatistlikuks. Ehkki UChK juht rõhutas, et nad ei täida eesmärke eraldada Albaania etnilised piirkonnad Makedooniast, näitas nende avatud vastasseis selle Balkani riigi armeega vastupidist.
00ndate alguse vaenutegevuse käigus vallutas Makedoonia UChK mõned piirkonnad riigi põhja- ja loodeosas. Praeguse valitsuse poolel astusid üles sellised riigid nagu Bulgaaria ja Ukraina ning UChK toetas (nimelt) NATO vägesid.
Sõda lõppes üsna ettearvatavalt: riikliku vabastusarmee väed lubasid relvituks muuta oma liikmete esindamise Makedoonia parlamendis. Pärast seda peeti rühmitust toimimatuks, kuid mõned 2001. aasta konflikti osalised keeldusid oma ideaale reetmast, korraldades põrandaaluseid tegevusi. Mõni aasta tagasi võtsid nad vastutuse kahe terroriakti eest ja üritasid edutult ka Kumanovo linna vallutada.
8
Ehtne Iiri vabariiklaste armee
PIRA on Iiri vabariiklaste armee viimane haru kronoloogias, nii et sageli võib leida lühendi NIRA (uus Iiri vabariiklaste armee). See moodustati 1990. aastate lõpus katoliiklaste ja protestantide vahelise relvarahu ja ajutise rahu vahel lahtimõtestamise lainel.
PIR-i liikmed taotlevad vanu eesmärke ühendada Iiri Vabariik Ühendkuningriigi osaks oleva Põhja-Iirimaaga. Täna ei ületa selle terrorirühma arv 300 inimest ja nende mõju pole nii suur kui IRA õitseaeg, mis võitles kuninglike esindajate vahel avalikult.
Nagu varem öeldud, mida väiksem on rühmituse mõju, seda suurem on terror. PIRA esindajad on praegune oht Briti valitsusele. Forbesi sõnul ületab organisatsiooni aastane tulu 50 miljonit dollarit. Grupi rahastus on võimalik lunaraha röövimise, kollektsionääride rünnakute ja pangaröövide abil. Tugev rahaline olukord võimaldab meil rääkida PIRA piisavast relvastusest, mis on nüüd võimeline läbi viima mitmeid suuri terroriakte, mis on võrreldavad oma eelkäijate tegevusega 80ndatel. Ja hiljutised Brexiti sündmused võivad seda rühmitust mõne rahutuse taustal tugevamaks muuta. Muide, veebisaidil thebiggest.ru on huvitav artikkel Brexsit’s võimalike tagajärgede kohta.
9
Kurdistani Töölispartei
PKK on multiideoloogiline sõjakas organisatsioon, mis on alates 70ndate lõpust võidelnud kurdidele Türgis poliitiliste õiguste tagamise eest. Tegelikult peab rahva enesekaitsejõudude sõjaväeosa loonud Kurdistani Töölispartei Türgi valitsusega lahtist võitlust Kurdistani autonoomia või täieliku iseseisvuse tagamiseks. Peo ajalugu algas väikese tudengigrupi kogunemisega, millest hiljem kasvas võimas organisatsioon, mis sai tuge Türgi ja teiste riikide kurdi elanikkonnast.
Arvestades, et kurdid moodustavad rohkem kui 1/5 Türgi elanikkonnast, on PKK toetus tõesti tohutu. PKK tippliige näeb avatud sõjalist konflikti Türgi armeega ainus viis poliitilise võrdsuse saavutamiseks. Käimasolevas kodusõjas Süürias on PKK armee muutumas üha võimsamaks. Tänapäeval tunnustatakse nende tegevust terroristina Türgis ja Euroopa Liidu riikides ning paljudes teistes riikides.
Venemaal ei peeta seda parteid äärmuslasteks ega terroristideks. Endise liidu riikidest on PKK ametlikult keelatud ainult Aserbaidžaanis, Kasahstanis ja Moldovas.
10
Islamiriik
Võib olla üsna ebaharilik näha ISIS-e Euroopa terroristlike organisatsioonide nimekirjas, sest nende asukoht pole kindlasti Euroopas. Nende kriminaalne tegevus hõlmab aga suuri territooriume, sealhulgas vana mandri riike. Täna võime kindlalt öelda kohaloleku kohta mõnes Euroopa riigis - Islamiriigi liikmetest, kes on sealt lekkinud sõja ja puuduse eest põgenevate emigrantidega. Veelkord: pole mõtet kirjeldada ISISe “ideaale” ega ka nende arengu ajalugu, sest kõik nende tegevused on hästi teada.
Kui Euroopas on viimase paari aasta jooksul toimunud terrorirünnak, võtab ISIS selle eest vastutuse. Mitte asjaolu, et nad on tõepoolest kõigi rünnakute korraldajad, vaid mitu operatsiooni olid selle terroristliku organisatsiooni liikmete poolt täpselt kavandatud. Võite seda pidada vandenõuteooriaks, kuid mitmed EL-i riigimehed soovitavad põgenikke hoolikamalt kontrollida, nende seas võib olla ka Islamiriigi terroriste. Hooletus selles küsimuses võib viia näiliselt „lagunenud” organisatsiooni tegevuse elavnemiseni.
Lõpuks
Ja see on terrorirünnakute kaart, kus kollased punktid tähistavad terroristide rünnakuid aastatel 1970-1999 ja punased aastatel 2000-2017. Ja millised terrorirühmitused peaksid teie arvates selles nimekirjas olema? Jagage oma mõtteid selle artikli kommentaarides.
Autor: Maxim Svistunov