Kaasaegse Ukraina territooriumil hakkasid vürstiperioodil tekkima linnad. Iga vürst pidas oma kohuseks uutele maadele linna asetada, tugevdades sellega Venemaa ja riigi enda piire.
Algusest peale oli suur hulk elanikke koondunud asulatesse. Näiteks Kiievis, Venemaa linnade emas, elas XI sajandi alguseks üle 50 tuhande elaniku, Pariisi või Londoni elanike arv ei olnud sel ajal üle 25 tuhande inimese.
Kuid tagasi meie ajal ja mõelge suurimatele Ukraina linnadele rahvastiku põhjal.
Ukraina suurimad linnad:
12
Vinnitsa (370 000 inimest)
Nimi pärineb vanaslaavi sõnast “vno”, mis tähendab “kingitust”, ehkki on ka teisi versioone. Huvitav on see, et aja jooksul sai selle koha nimi veiniga kaashäälikuna tõesti destilleerimise keskmeks.
Kaasaegse Vinnitsa leiukohalt arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti siit tõendus sküütide ning Uglichi ja Tiberti iidsete vene hõimude olemasolu kohta. Suhteliselt väike ja hubane linn, kus elab praegu 370 tuhat inimest, on Vinnitsa piirkonna keskus.
Vaatamisväärsuste hulgas väärib märkimist kuulsa vene kirurgi Nikolai Ivanovitš Pirogovi muuseumimaja.
11
Lugansk (409 000 inimest)
Nüüd on raske täpselt teada, kui palju elanikke selles Ukraina idapoolseimas linnas elab. Kuid enne vaenutegevuse puhkemist oli Lugani kaldal asuvas linnas kokku üle 400 tuhande inimese.
Esimesed asulad tänapäevase linna territooriumil tekkisid paleoliitikumi ajastul, mida kinnitavad selle territooriumil arheoloogilised uuringud. 14. juulil 1795 andis Katariina II välja dekreedi Luganski rauavalukoda loomise kohta, mis oli linna ajaloo algus.
Kaks korda nimetati Lugansk ümber marssal Clement Vorošilovi auks ja seda hakati kutsuma Voroshilovgradiks.
10
Mariupol (450 000 inimest)
Esimene teave asula olemasolu kohta Aasovi mere kallastel pärineb 16. sajandi algusest, kui Kalchiku ja Kalmiuse jõgede vahel oli kasakate kindlus. Aastal 1779 sai asula nimeks Mariupol.
Katariina asustas siia ümber kreeklasi, kes võeti Krimmi Khanate võimult. Praegu on Ukraina suures inseneri- ja metallurgiakeskuses 450 tuhat elanikku.
Nõukogude ajalooperioodil nimetati seda Ždanoviks Nõukogude poliitiku ja valitsuse liikme Andrei Ždanovi auks.
9
Nikolaev (486 000 inimest)
Lõuna-Ukraina üks ilusamaid ja maalilisemaid linnu Nikolaev seisab Bugi ja Inguli liitumiskohas, ühinedes, moodustades suudmeala ja suubudes Mustale merele.
Ja Vene impeeriumi linna asutas 1788. aastal vürst Grigori Potjomkin. Just tema käsul pandi laevatehas Inguli suudmesse.
Ja täna peetakse 486 tuhande elanikuga Nikolajevit laevaehitajate linnaks, ehkki laevu siin peaaegu kunagi ei toodeta.
8
Kryvyi Rih (628 000 inimest)
Foto autor: Andrew J.Kurbiko / CC BY-SA
Pikim linn mitte ainult Ukrainas, vaid ka Euroopas. Ametlike andmete kohaselt on selle pikkus 126 kilomeetrit, samas kui Google Mapsis saate mõõta linna pikkust, mis võrdub 67 km-ga, kuid see on palju. Ja kui vaadata seda linnulennult, siis sarnaneb see tõesti kõverate sarvedega, mis asuvad Dnepri kurvis asuval kõverusel.
Esimene kirjalik mainimine Krivoy Rogi kohta pärineb 1775. aastast, ehkki siinne asustus eksisteeris palju varem. 1765. aasta tunnistuste järgi seisis siin juba kirik.
Täna elab metallurgiatööstuse suurimas keskuses peaaegu 630 tuhat inimest.
7
Lviv (724 700 inimest)
Tänase Lääne-Ukraina piirkondliku keskuse asutas Galicia prints Daniil, kes sai nime oma vanima poja Leo järgi ja oli korraga Galicia-Volõni vürstiriigi pealinn.
Esmakordselt mainiti ajakirjades 1256 Galicia vürstiriigi kindlustatud asulana. Kogu ajaloo vältel kuulus see erinevatesse riikidesse ja naasis lõpuks 1939. aastal Ukrainasse (tollasesse NSV Liitu).
Lvivis on säilinud palju erinevate ajastute arhitektuurimälestisi ja ajalugu, täna on see suur kultuurikeskus, kus elab 724 tuhat inimest.
6
Zaporožje (738 700 inimest)
Hiljuti, nimelt 2014. aasta suvel, on Ukraina piirkondliku keskuse ajalugu dramaatiliselt muutunud. Pikka aega peeti selle asutamise kuupäevaks 1770, kui pandi paika Aleksandri kindlus.
Kuid linnavolikogu otsustas kuupäeva 952-le edasi lükata, kui Zaporožje piirkonnas asustust ei mainitud, kuid Bütsantsi traktaadis mainitakse lihtsalt Krariya ületamist Khortitsa saare lähedal.
Muidugi ilmusid siin enne linnuse rajamist kasakate asulad ja tänaseks on Zaporožje (kuni aastani 1921 - Aleksandrovsk) suur tööstuskeskus, kus elab 738 tuhat inimest.
5
Donetsk (913 200 inimest)
Donbassi pealinna elanike arv ületas nõukogude ajal miljoni. Ja nagu teate, ehitati NSV Liidus metroo miljonites linnades. Donetskil polnud aega, liit varises kokku ja metroos pole seda seni ehitatud.
Just siin avastati suurimad söemaardlad Euroopas. Pikka aega nimetati seda Staliniks ja see oli Stalini piirkonna keskpunkt ning 1961. aastal nimetati see ümber Donetskiks.
Nüüd on raske öelda, kui palju elanikke jäi Donetskisse, sest paljud lahkusid kodust vaenutegevuse tagajärjel. Kuid Donetsk on hävitamisest hoolimata endiselt üks ilusamaid linnu Euroopas, kus roosid veel õitsevad ning elanikud loodavad kiirele rahule ja taassünnile. Suurim toimetus loodab, et varsti lahendatakse keeruline sõjaline-poliitiline olukord linnas.
4
Dnipro (966 400 inimest)
Kuni 2016. aastani kutsuti seda Dnepropetrovskiks ning Vene impeeriumis oli see Ekaterinoslavi kubermangu keskus, kuna see ehitati Katariina II dekreediga ja nimetati tema järgi - Ekaterinoslav.
18. sajandi lõpul - 19. sajandi alguses kandis see nime Novorossiysk ja nüüd, Ukraina dekommuniseerimisseaduse alusel, kaotas osa sellest nimest.
Praegu elab linnas umbes miljon inimest ja Dnepri enda kangus levib Dnepri kahel kaldal. See on Dnipropetrovski piirkonna keskus ja pindala poolest üks suurimaid piirkondlikke keskusi Ukrainas.
3
Odessa (993 100 inimest)
Odessa asutati keisrinna Katariina II dekreediga 1791. aastal Musta mere lähedal asuva iidse asulakohale. Aja jooksul sai temast rõõmsate ja rõõmsameelsete inimestega tõeline pärl, kogu Euroopa huumorikeskus.
Selle kujundasid Prantsuse insenerid ja arhitektid ning sellel on ainulaadne areng. Kõigist vana Odessa tänavatest avaneb vaade merele.
Praegu elab Odessas umbes miljon inimest ja suvel tulevad tuhanded turistid vaatamisväärsusi vaatama, Deribasovskajat mööda jalutama ja sooja merre ujuma.
2
Kharkov (1 419 000 inimest)
Kharkov oli pikka aega Ukraina teaduskeskus ja pärast Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi moodustamist 1922. aastal kuni 1936. aastani oli see Ukraina pealinn.
Arheoloogilised väljakaevamised kinnitasid, et tänapäevase Kharkovi platsil asus sküütide asula, siis valis Polovtsy selle koha ja 1656 püstitati tsaar Aleksei Mihhailovitši juhtimisel vene kindlus.
Kharkovi ajalugu algab sellest kindlusest, mille rahvaarv on täna 1,42 miljonit inimest.
1
Kiiev (2 884 000 inimest)
Selle linna asutasid legendi järgi kolm venda ja õde ning panid asulakohale nime Kiy vanem vend. Aastal 882 sai sellest Venemaa vürstiriigi pealinn.
Kiievis on midagi näha. Iidsed templid ja katedraalid, suurepärased pargid ja väljakud, muldkehad. Dnepri kallastel on sellest saanud tõeliselt kultuuri- ja hariduskeskus.
Viimaste sündmuste valguses on Kiiev kaotanud oma positsiooni turvalise linnana, mistõttu turistide voog on märkimisväärselt vähenenud. Kuid selle rahvaarv kasvab ja täna on see umbes 2,9 miljonit inimest.
Kas teadsite, et Kiiev on nende linnade nimekirjas, kus on planeedi kõige ilusamad naised?
Järeldus
Võib-olla asuvad siin kõik Ukraina suuremad linnad. Kuid ükskõik kui suur on linna asustus, on see ennekõike kuulus inimeste poolt, kes loovad ilu ja loovad oma kodumaa ajalugu. Ainult armastuse kaudu on võimalik ilu, elu ja hiilgust hingata linnahoonetes, tänavatel ja parkides.