Globaalne soojenemine muudab ookeanide veetaset, mis ei põhjusta mitte ainult kohalikke üleujutusi või põua, vaid ka tervete riikide kadumist. Mõne riigi valitsused ei hooli enam majandusarengust ja poliitilisest rollist rahvusvahelisel areenil, vaid töötavad välja valitsustevahelised programmid olemasoleva tehnoloogia, kultuuri- ja infopärandi ülekandmiseks.
Nende peamine tegevus on elanikkonna kohanemine tagajärgedega, massilise rände üldised plaanid, alternatiivsete põllumajandusmeetodite väljatöötamine ja evakueerimiskavad neile, kes ei soovi täna kodust lahkuda. Teisel kohal on ainulaadsete looma- ja taimeliikide säilitamine, mille väljasuremine ähvardab maa üleujutamist. Viimane kehtib nii maismaa liikide kui ka ookeaniliste liikide kohta, kelle jaoks pesitsuskohaks on avaras ookeanis asuvad väikesed saared.
Juhime teie tähelepanu riikide nimekirjale, mis võivad lähiajal kaotada märkimisväärse osa territooriumist või isegi täielikult kaduda ookeani all.
1
Maldiivid
25 korallide atollil asuv saarestik on üks geograafiliselt hajutatumaid riike maailmas. 1190 väikest troopilist saart, kus elab 358 inimest (kokku umbes 460 tuhat inimest). Päevane temperatuur jääb vahemikku 23-31 kraadi Celsiuse järgi. Ookeanitase on 20. sajandi jooksul juba tõusnud 20 cm, mis mõjutab Maldiivide troopilist mussoonkliimat, mille keskmine kõrgus on merepinnast 1,5 meetrit kõrgeim (kõrgeimas punktis 2,4 meetrit).
Aastane keskmine meretaseme tõus Maldiividel kasvab hüppeliselt (täna on see 1,7 mm aastas ja maksimaalne tipp, mis on novembrikuise edela mussooni ajal kõige kõrgem, on umbes 7 mm aastas). Lisaks ennustatakse põudade ja üleujutuste sagenemist (eriti El Niño ajal). Inimeste praeguse inimtegevuse ajal naasmise punkt on 2050. Riskisektoris rannad, asulad, infrastruktuur, vesi, korallriffide “Islandi kaelakeed” elurikkus. Tsoonide kohandamise ja päästmise programm töötati välja koos ÜRO kliimakomisjoniga 2006. aastal.
2
Tuvalu
Vaatamata Tuvalu osariigi ametlikule monarhiale: isegi selle demokraatliku vabariigi hümn algab sõnadega “Jumal päästa kuninganna” (Suurbritannia), on riik rikas oma traditsioonidega, mis põhinevad nepotismil.
Igal perel on sotsiaalses struktuuris oma ülesanne: kalapüük, ehitus, kaitse. Oskused antakse vanematelt lastele edasi. Külastajaid üllatab rahvusköök, kus loomade, mereandide, mereandide asemel kasutatakse kookospiima. Tuvalu stiilis eksisteerib polüneesia vana ja uus muusikaline maailm koos. Naised on tugevad traditsioonilises käsitöös (merekarpide töötlemine, kudumine), moedisainis ja kanuus. Riigil on isegi oma spordialad: kilokiti (sarnaselt kriketile), ano (kõva palliga võrkpall). Ja kõik see võib sattuda Vaikse ookeani vetesse.
3
Kiribati
Kiribati on Mikroneesia ja Polüneesia ekvatoriaalne osariik Vaikse ookeani keskosas, mille geograafia on arenenud tänu ekvatoriaalse vöö ja Banaba saare suhteliselt noortele atollidele. Kuivate ja vihmaste aastaaegade vaheldumine, kuumus ja pidevalt tõusev ookeanitase hävitavad juba saared.
2012. aastal ÜRO istungjärgul tõstatati küsimus riigi elanikkonna ümberpaigutamisest, vabariigi president on juba omandanud Fidžil inimeste rände jaoks 2,5 tuhat hektarit maad. Varjupaigas jõulusaarel on muu hulgas üks endeemiline ainulaadne linnuliik - Polüneesia võilill Acrocephalus aequinoctialis.
4
Fidži
Fidži Vabariik, mille samanimelisi saari peseb ka Vaikse ookeani veed. Nagu ka muud vulkaanilise päritoluga maad, on nad endiselt ohus. Kuid muutused vihmasajus ja soojenemises ohustasid riigi ökosüsteemi: endeemiline loomastik, putukad, ainulaadsed roomajad: iguaanid, gekod; sisalikud; nahkhiired.
5
Nauru
Nauru kääbusriigi inimeste tegevus on juba viinud väikese saare hävitamiseni: varem kaetud tiheda taimestikuga, pind on punutud kasutatud fosfaatkarjääridega.
Lääne mõju ja fosfaatide kaevandamine hävitasid 20. sajandi alguses täielikult traditsioonilise kultuuri ja loomastiku. Kuum ekvatoriaalne El Nino nõrgestab saare majandust ja rannikuvööndeid katv lähenev ookean sunnib asustatud "mõisaid" elanikkonnast lahkuma (saarel asuvad 2-3 maja traditsioonilised leibkonnad). Saarel elab endiselt 10 tuhat inimest.
6
Mikroneesia
Mikroneesia Liiduriigid asuvad Caroline'i saartel, mis on samuti äärel. Siin on tekkimas troopilised taifuunid (viimase kümnendi jooksul 71 tsüklonit).
Viimasel ajal on sademete arv vähenenud. Rannikualade erosioon mõjutab peamiselt riigi sotsiaalseid nähtusi, kuna 90% elanikkonnast elab rannikuvööndis. Osariik on USA majandusabist väga sõltuv.
7
Palau
Indoneesiast põhja pool asuv Palau Vabariik on kuulus veealuste imede poolest. Soolavesi hävitab põllumajandusmaad ning ookeani hapestumine määrab korallide ja nende elanike surma "pleegitamise" tagajärjel.
8
Bangladesh
Bangladesh ei ole saareriik. Kuid tihedalt asustatud rajoonid kannatavad ka üleujutuste, tornaadode ja loodusõnnetuste käes. Selle põhjuseks on temperatuuri tõus ja Himaalaja liustike sulamine. Bangladesh ähvardab saada kliimapõgenike riigiks (umbes 20 miljonit inimest).
9
Seišellid
Surevad korallrifid ei kaitse Seišellid enam erosiooni eest. Meri sööb kuulsaid Seišellide palmipuid koos nende tohutute (kuni 20 kg) puuviljadega ja hiiglaslike Aldebarite pikaealiste kilpkonnade munemispaiku.
10
Bali
Malai saarestikus tormab Bali saart kaks ookeani: lõunast - India ookean, põhjast - Vaikse ookeani. Muutused on siiani vaevumärgatavad, kuid vesi on millimeetri kaupa millimeetri jagu sammudes Baliilia kodudesse ja templitesse.
Tänapäeval on palju organisatsioone, mille eesmärk on peatada kliimamuutusi põhjustavad inimtekkelised tegurid. Argentiina, Bangladesh, Belize, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšiili, Kongo, Costa Rica, Elevandiluurannik, Kongo Demokraatlik Vabariik, Dominica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Ekvatoriaal-Guinea, Salvador üritavad päästa oma looduslikud levila, troopilised metsad ja sotsiaalne struktuur. Fidži, Gabon, Ghana, Guatemala, Guyana, Honduras, Indoneesia, Jamaika, Keenia, Lesotho, Libeeria, Madagaskar, Malaisia, Nicaragua, Nigeeria, Pakistan, Panama, Paapua Uus-Guinea, Paraguay, Samoa, Sierra Leone, Saalomoni Saared , Suriname, Tai, Uruguay, Uganda, Vanuatu ja Vietnam.