Sellele küsimusele vastates tuleb selgitada ajaloolist ja geograafilist terminit. Mis ajast alates algab Venemaa ajalugu. Aastal 1280 sai Aleksander Nevski pojast Taaniel Moskva vürstiks. Tema järeltulijad laiendasid märkimisväärselt vürstiriigi piire ja Moskva riik nähtub Euroopa dokumentidest. Nõus, see pole Venemaa.
1325. aastal viidi metropoliidi elukoht Vladimirist Moskvasse. Järgmise sammu riigi tugevdamisel tegi Ivan III. Ta hakkas ennast nimetama "Kogu Venemaa tsaariks", võttis vastu riigiliku. See polnud veel Venemaa. Sõjalised vastasseisud Venemaa ja Euroopa riikide vahel algasid Ivan IV valitsemisajal, hüüdnimega "Kohutav".
Lisame oma ülevaatesse ka nõukogude perioodi, mil Venemaad ja teisi nüüd iseseisvaid riike nimetati uhkelt NSVL-iks.
Milliste Euroopa riikidega võitles Venemaa:
1
Poola
Pärast arvukaid sõdasid Venemaa aegadel toimus esimene tõsine kokkupõrge Poolaga Liivi sõja ajal 1557-1582. 1569. aastal liitusid Poola maad Leedu Suurhertsogiriigiga Ühisriigiks. See oli sõja viimane etapp vastasseisust kõnega 1577-1582.
Lisaks Poolale võitles selles sõjas Venemaa ka Leedu, Liivimaa, Rootsi ja Taani kuningriikidega.
Venemaa ja Poola vastasseis jätkus katkendlikult kuni Poola jagunemiseni Katariina II all. Kahekümnendal sajandil toimus Nõukogude-Poola sõda aastatel 1919–1921 ning Ukraina ja Valgevene läänepiirkondade annekteerimine 1939. aasta septembri sõjalise kampaania käigus. Kokku lugesid ajaloolased kuni 1939. aastani 10 sõda.
2
Rootsi
Zederstrom, Gustav Olaf [üldkasutatav]
16. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi alguseni sõdisid Venemaa ja Rootsi kümme korda.
Peeter I juhtimisel leidis aset radikaalne pöördepunkt Vene-Rootsi sõjalises vastasseisus. Põhjasõja võit võitis Venemaa keisririigi positsiooni põhjas ja Rootsi kaotas oma rahvusvahelise autoriteedi.
Muide, meie saidil thebiggest.ru on informatiivne materjal ajaloo TOP-12 suurimate impeeriumide kohta.
3
Türgi
Otto Grashof (1812–1876) [üldkasutatav]
241 aasta jooksul võitlesid Venemaa ja Türgi 12 korda. Selgub, et Vene-Türgi sõdade vahel läks keskmiselt 19 aastat.
4
Saksamaa
Viktor Mazurovsky (* 1859; † nach 1923) [Avalik vald]
Meie esivanemad võitlesid selle Euroopa jõuga kolm korda. Kaks korda lähenesid maailmasõjad.
5
Prantsusmaa
Vernet-Battle_of_Hanau.jpg: Horace Vernet'i tuletatud teos: Alexandru.demian [Public domain]
Prantsuse sõdade verine ajalugu sai alguse Napoleoni sõdade ajal. Esimene sõda 1805–1807. Seejärel lähenesid Vene-Prantsuse väed 1812. aasta Isamaasõja ja Krimmi sõja lahingutes.
6
Inglismaa
Abraham Storck: kuninglik prints ja teised laevad neljapäevase lahingu ajal, 1. – 4. Juuni 1666 [avalik omand]
Merelahingud sõjaliste kampaaniate ajal Euroopas 1805-1807. Inglismaast sai Krimmi sõjas Prantsusmaa liitlane.
7
Soome
Soome väed osalesid Nõukogude Venemaa vastases interventsioonis. 1939 kuulutas NSV Liit välja Soome sõja, mis lõppes 1940. 1941 ründasid üksikud Soome üksused NSV Liitu.
8
Esimene maailmasõda
Esimeses maailmasõjas olid Venemaa peamised vastased Saksamaa ja Austria-Ungari. Lisaks võitlesid Türgi ja Bulgaaria Venemaa vastu.
9
1918–1922 sekkumine
Ameerika sõdurid Vladivostokis (1918)
Kokku osales Nõukogude Venemaa vastases interventsioonis 14 maailma riiki. Märgime nende seas Euroopa volitusi. Briti impeeriumi, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia ja Poola väed tungisid Venemaa ja vabariikide piiridele.
10
Teine maailmasõda
Foto: võidelda. Fotograaf: Max Alpert
Lisaks Saksamaale ründasid NSV Liitu liitlased: Itaalia, Rumeenia, Slovakkia, Ungari, Soome, Horvaatia.
Wehrmachtis võitlesid peaaegu kõigi Euroopa riikide eraldi diviisid. See on teema eraldi artikli saidil thebiggest.ru, nimetame ainult peamisi riike.
- Hispaania. Lahingutest võttis osa 250. vabatahtlike diviis. NSV Liidus kutsuti seda “siniseks diviisiks”. Hispaania eskadron Salvador võitles õhulahingutes.
- Albaania. 1. Albaania diviis. Sõjaväeallikates nimetati seda 21. SS-mäediviisiks “Skanderberg”.
- Norra. SS-i väejuhatusele alluv Norra suusaredelipataljon, Norra SS-leegion, 11. SS-i vabatahtlik tanki-grenadieri diviis “Nordland”.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt selgub, et Euroopas ei sõdinud Venemaa ainult Belgia, Šveitsi, Portugali ja Hollandiga. Pärast Teist maailmasõda moodustatud ja ka 1989–1991 revolutsioonide eelõhtul moodustatud riigid ei sõdinud Venemaa vastu.
Loodame, et meie veebiajakiri thebiggest.ru tõi välja teema, milliste Euroopa riikidega Venemaa võitles. Loodame, et see nimekiri jääb alati samaks.
Artikli autor: Valeri Skiba