Juba kümnendal sajandil leiti Lääne-Euroopa kroonikates Rusi nimeks Gardarika - linnade maa. Tõepoolest, tol ajal oli Veliky Novgorodi, Laadoga ja teiste iidsete Venemaa linnade elanikkond kümme korda suurem kui Londoni või Pariisi elanikkonnast. Idapiiride arenguga rajati üha uusi linnalisi asulaid. Kaasaegses Venemaal on 15 linna, mille rahvaarv on üle miljoni. Asusime teekonda läbi ulatuslike Venemaa avaruste ja külastame Venemaa suuremaid linnu.
Enam kui miljoni elanikuga Venemaa linnad:
15
Volgograd
Rahvastik ≈ 1,013 miljonit
Volga linnas elab täna 1,013 miljonit inimest ja kunagi oli see väike asula suurel Volga kaubateel.
Pärast Kuldhordi kokkuvarisemist saab Tsaritsõni kindlus vahitorniks ja seda mainiti ajaloolises allikas esmakordselt 1579. aastal. Kui arvestada piirkonniti Venemaa suurimaid linnu, võtab Volgograd kindlalt auväärse 3. koha.
Täna pole kangelaslinn Volgograd mitte ainult suur tööstuskeskus, vaid ka üks Venemaa kaunimaid, paljude vaatamisväärsustega.
14
Voronež
Rahvastik ≈ 1,05 miljonit
Vene mereväe häll asutati 1586. aastal, ehkki kuninglikku dekreeti Voroneži jõel asuva linnuse rajamiseks pole veel leitud.
XVIII sajandi alguses sai linn Aasovi provintsi keskuseks, mis pärast Peeter I surma nimetati ümber Voronežiks. Kogu perioodi vältel mängib Voronež olulist rolli Venemaa majanduses ja kultuurielus.
Praegu elab linnas 1 miljon 50 tuhat Vene Föderatsiooni eri rahvustest elanikku.
13
Permi
Elanikkond ≈ 1,053 miljonit
Kama ääres asuv sadamalinn asutati 1723. aastal, ehkki selle koha asulaid mainiti esmakordselt XVII sajandi alguses. Nõukogude perioodil, nimelt 1940–1957, hakati linna nimetama Molotov.
Enne 1917. aasta revolutsiooni avati Permis esimene ülikool Uuralites ning täna tegutseb linnas 14 iseseisvat ülikooli, 40 Moskva filiaali ja Peterburi instituudi, akadeemia ja ülikoolid. Turistide jaoks on linn üsna mugav paigutusega: filharmoonia, tsirkus, kunstigaleriid, teatrid ja Permi peamised hotellid asuvad jalutuskäigu kaugusel üksteisest.
Ja nii sai kuulus linn, kus elab 1 miljon 53 tuhat inimest, pärast sarja "Pärispoisid" ilmumist veelgi populaarsemaks.
12
Krasnojarsk
Rahvastik ≈ 1,095 miljonit
Venemaa suuri linnu käsitlevas artiklis asendab Krasnojarsk õigustatult Kesk- ja Ida-Siberi suurt tööstus-, kultuuri- ja hariduskeskust.
Tänapäeval on linna elanikkond 1,09 miljonit ja kui kunagi hõivasid Jenissei ja Kachi jõe vahelise territooriumi Jenissei kirgiisi nomaadid hõimud.
Siberi jõe mõlemal kaldal paikneval linnal on palju suuri sildu ja Krasnojarski üks vaatamisväärsusi asub kümne rubla peal.
11
Ufa
Rahvastik ≈ 1,124 miljonit
Bashkiria halduskeskus sai oma nime keskajal Ufa jõe nime järgi, ehkki ajaloolased ja kohalikud ajaloolased vaidlevad selle sõna täpse tõlke üle endiselt.
Ufas elab 1 miljon 124 tuhat elanikku ja see on vabariikliku tähtsusega kõige olulisem tööstus- ja kultuurikeskus. Huvitav on see, et rahvastiku osas avab Ufa neljanda tosina suurima linna Euroopas.
Paljude vaatamisväärsuste hulgas väärib märkimist ainulaadsed muuseumid, kus on väärtuslikke esemeid ja hämmastavaid rahvakunsti eksponaate.
10
Rostov Doni ääres
Rahvastik ≈ 1,133 miljonit
Iidsel perioodil valisid kreeklased Doni suu ja panid siia oma tanaisipoliitika, siis kuulus see Tmutarakaani vürstiriiki ja türklaste tulekuga püstitati Aasovi kindlus.
Vene kindluse vundament Doni ääres toimus Elizabeth Petrovna kirja järgi 1749. aastal. Täna on suure jõe ääres asuv Rostov üks suurimaid Venemaa linnu, kus elab 1,133 miljonit elanikku.
Rostovis on palju parke ja imelisi puhkekohti, sealhulgas Doni muldkeha.
9
Samara
Rahvastik ≈ 1,156 miljonit
Veneetsia kartograafid tähistasid 1367. aastal kaartidele Samara jõe äärset muuli, kuid esimesed asulad tänapäevase Samara territooriumil pärinevad I aastatuhandest pKr.
Kui nõukogude ajal kandis linn nime Kuibõšev, siis 1991. aastal sai Samara oma ajaloolise nime tagasi. 1989. aastal jõudis see suurima elanikkonnani ja täna elab seal 1,156 miljonit elanikku. See asub Venemaa suurimate linnade seas 9. kohal.
Kuulsatest mälestusmärkidest, mis väärivad mainimist, on monument Tšapajevile, Võssotskile, aga ka monumentaalkompleks “Glories”.
8
Omsk
Rahvastik ≈ 1,164 miljonit
Seal, kus Irtysh ühineb Omuga, levib see Omski kvartalitesse ja elamurajoonidesse, kus elab 1 miljon 164 tuhat inimest.
Omski oblasti halduskeskus, lisaks Edela-Siberi tähtsaim transpordi-, tööstus- ja finantskeskus. Trans-Siberi raudtee läbib Omski ja piirkonna tähtsaim laevatatav jõgi Irtõši ääres.
Üks Venemaa teatraalsematest linnadest, sest Omskis on 14 väikest ja suurt teatrit.
7
Tšeljabinsk
Rahvaarv ≈ 1,195 miljonit
Ligi 1,2 miljoni elanikuga Tšeljabinsk on Venemaa megalinnade nimekirjas suuruselt seitsmes linn. Ta levitas oma tänavaid ja naabruskondi Uurali ja Siberi looduslikul piiril ning tegutseb võimsa metallurgiakeskusena.
See asutati väikese baškiiriküla koha peal 1736. aastal valvelinnusena. Aja jooksul see kasvas ja muutus piirkonna üheks suurimaks.
Tšeljabinskis tegutseb Vene Föderatsiooni suurim elektrometallurgiline tehas, mis on riigis üks juhtivaid tööstustoodangu osas.
6
Nižni Novgorod
Rahvaarv ≈ 1,252 miljonit
Üks Venemaa vanimaid Nižni Novgorod kasvas üles vürsti Juri Vsevolodovitši korraldusel Volga kallastel 1221.
Ajaloo üheks oluliseks sündmuseks oli rahva miilitsa moodustamine Novgorodist, kes lõpetas murede aja ja päästis Vene riigi välismaise sekkumise eest.
Nagu ka enamikus teistes linnades, nimetati Nižni Novgorod nõukogude perioodil ümber Gorki. Nižni on praeguses arenguetapis suur kultuuri- ja hariduskeskus, kus elab 1 miljon 252 tuhat inimest.
5
Kaasan
Rahvaarv ≈ 1,257 miljonit
Kui väike Kazanka jõgi suubub Volgasse, asub Kaasan - Tatarstani kesklinn, kaubamärgiga “Venemaa kolmas pealinn”.
Nime päritolu seostatakse Bulgaaridega, kes rajasid asula koha, kus katla keetis. Ivan IV all sai Kaasani khanaat Moskva riigi osaks.
Täna on Kaasan kõige olulisem kultuurikeskus, aga ka Venemaa moslemite kultuuripealinn. Selles elab 1,26 miljonit inimest.
4
Jekaterinburg
Elanikkond 48 1,483 miljonit
Loendit jätkab Uurali suurim metropol Jekaterinburg, mis kandis korraga NSVLi poliitiku ja ametniku Sverdlovi nime.
Peeter I käe all alustas siin tööd rauasulatus. Ja Jekaterinburg ehitati kaevanduspiirkonna pealinnaks. Kindlasti tasub seda linna külastada ja ühe jalaga Euroopas ja teisel Aasias seista, sest just selle kaudu läbib maailmaosade piir.
Jekaterinburgis elab mitmesuguseid rahvusi ja rahvaarv on peaaegu poolteist miljonit elanikku.
3
Novosibirsk
Rahvastik ≈ 1,62 miljonit
Nägus Novosibirsk kasvas üles väikesest Nikolsky Pogostist, mistõttu kutsuti seda kuni 1925. aastani Novo-Nikolaevski. Praegu elab selle piirides ja äärealadel 1,62 miljonit inimest.
Venemaa suur tööstuskeskus on üks juhtivaid riigi majandusarengus. Lisaks on siia koondunud kultuuri- ja haridusasutused, transpordivahendid.
Siberi föderaalringkonna keskus asub Obi hüdroelektrijaama ehituse tulemusel moodustunud veehoidla maalilistel kallastel.
2
Peterburi
Rahvastik ≈ 5 392 miljonit
Peterburist on õigustatult saanud Venemaa merele juurdepääsu soovi ja Venemaa mereväe hiilguse sümbol. Lõppude lõpuks algasid just siit Venemaa kuulsad võidud merel.
Põhja pealinnas elab 5 miljonit 392 tuhat inimest. See on ehitatud Neva delta saartele ja kaunile Soome lahele. Peetri ja Pauli kindlus ning Peterhof said Peterburi tõelisteks visiitkaartideks.
Igal aastal külastavad miljonid turistid kogu maailmast Euroopa kauneimat suurlinna, kus on arvukalt vaatamisväärsusi ja muuseume.
1
Moskva
Rahvastik ≈ 12,69 miljonit
Vene Föderatsiooni pealinn pole mitte ainult suurim Venemaa linn, vaid ka suurim Euroopas. Uute territooriumide ühinemise tulemusel elab Moskvas tänapäeval 12,7 miljonit inimest.
Kõige olulisemat kultuurikeskust külastavad iga päev kümned tuhanded turistid. Maailmakultuuri aarde on kantud paljud arhitektuuri- ja ajaloomälestised.
Moskva kasvab ja areneb nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Pealinna praeguses arengujärgus on linnavõimude olulisim ülesanne lahendada elamufondi ajakohastamise ja tänapäevaste transpordiliinide loomise probleemid.
Venemaa suurimatel linnadel, nagu ka väikestel, on aga kuulsusrikas ja kangelaslik ajalugu ning pole vahet, kas need asutati Vana-Venemaa perioodil või idapoolsete maade arendamise ajal Uuel ajal.
Kokkuvõtteks märgime, et andmed Venemaa suurlinnade elanike kohta on asjakohased 2020. aasta kevadel. Dünaamikat jälgides võime järeldada, et Venemaa linnad kasvavad nii rahvaarvu kui ka piirkonna lõikes.
Artikli autor: Valeri Skiba