Saksa sõjaline väejuhatus, mille juhtis välja marssal Wilhelm Keitel, allkirjastas 7. mail 1945 Prantsuse linnas Saksa vägede tingimusteta alistumise seaduse. Nõukogude riigi juht Joseph Stalin nõudis, et peamine üleandmisakt allkirjastataks Berliinis. Öösel 8. – 9. Mail allkirjastati selline dokument ja vaenutegevus peeti Euroopas ametlikult. Kuid mõned Kolmanda Reichi sõjaväeüksused jätkasid Euroopas vastupanu ka pärast 9. maid 1945. Selliseid lahinguid arutatakse meie väikeses ajaloolises uurimuses.
1
Sudeedide võitlus
Wehrmachti märkimisväärsed, lahinguvalmis sõjaväeüksused, mis jätkasid vastupanu ka pärast Saksa armee alistumist, jäid Saksamaa mägisesse piirkonda.
Lahinguvalmis natside sõjalised koosseisud kontrollisid enamikku Kagu-Saksamaast, samuti Saksamaa naaberriikide territooriume. Slivnitsa külas 12. mail 1945, lahingu ajal, sundisid NSV Liidu ja USA ühendatud väed gruppi kapituleeruma.
Slivnitsa lahing oli viimane suurem lahing natside sõjaväe koosseisude likvideerimiseks, mis jätkasid vastupanu.
Vaadake kindlasti saidi thebiggest.ru infomaterjale II maailmasõja suurimate lahingute kohta.
2
Tšehhoslovakkia natsi enklaav
Viimane suurem kokkupõrge Nõukogude vägede ja sakslaste vahel väljaspool Nõukogude Liitu toimus 13. mail 1945 Tšehhi Vabariigis.
Jäi väike ala, kuhu olid koondunud suured natside väed. Pikselöögi tagajärjel hävitati grupp praktiliselt ja ellujäänud alistusid Punaarmee sõduritele.
Nõukogude sõdurite ja ohvitseride jaoks lõppes sõda Euroopa operatsioonide teatris.
3
Kuramaa katel
Läti lääneosas asuv Liepāja-Tukumsi liin koondas suuri natsivägesid, kes keeldusid pärast sõja lõppu alistumast.
Moodustati nn Kuramaa pada, mis kontrollis Põhja armeegrupi jäänuseid, mida igast küljest ümbritses Punaarmee üksus.
15. mail toimunud lahingute tagajärjel loovutasid Kuramaa katla osad. Võitlus NSV Liidus Wehrmachti regulaarsete üksustega lõppes.
4
Poljanskaja lahing
Liitlaste vägede viimane suurem sõjaline kokkupõrge natsidega leidis aset Jugoslaavia linna Polyana lähedal. Sellesse piirkonda koondusid Horvaatia armee allesjäänud fašistlikud jõud, Serbia tasandikud ja Saksa sõjaväeüksused.
See rühmitus üritas tungida Austriasse, kuid 14.-15. Mail 1945 peetud lahingu tulemusel hüljati ja praktiliselt võideti. Märkimisväärse panuse rühmituse lüüasaamisse andis Jugoslaavia rahva vabastamise armee.
Pärast lahingut avastati lahinguväljal 310 fašismi toetajate keha. Liitlasvägede ja Jugoslaavia partisanide hulgas tapeti või sai haavata umbes 100 inimest.
5
Kasakide laagri likvideerimine
Sõja ajal 1943 moodustati Wehrmachti osana kasakatest koosnevad sõjaväeüksused. Neid kutsuti Kosakenlageriks, mis tõlgib vene keeles sõna otseses mõttes kasakate leeriks.
Sõja lõppedes blokeeriti need kasakaüksused Põhja-Itaalias, kuid nad keeldusid kapituleerumast. Kasakad pidasid raevukalt vastu liitlasvägedele, kes mitu korda üritasid katla likvideerida.
Alles 18. mail 1945 alistusid kasakad Briti vägedele ja 24 tuhat sõjaväelast ja tsiviilisikut saadeti Briti saartele. Hiljem viidi vangid Nõukogude Liidu valitsuse nõudmisel üle Austria linna Linzi NSV Liitu.
6
Texeli lahingud
Sellel Madalmaade saarel oli vangla, mis sisaldas vangistatud Gruusia sõjaväelasi, kes võitlesid Wehrmachtis, kuid natsid kahtlustasid neid riigireetmises.
5. aprillil 1945 mässasid selle Gruusia pataljoni vanemad Tamara kuninganna sakslaste vastu ja vallutasid osa saarest. Esimesel päeval tapsid endised Nõukogude ja tollased Saksa kaitseväelased enam kui 400 saksa sõdurit ja nad lõikasid noaga nende kõri.
Saksa väed maandusid saarele ja võitlesid mässulistega ägedad lahingud. Kanada maandumine Texelil alistas Saksa garnisoni 20. mail 1945. Mässajad arreteeriti ja küüditati hiljem NSV Liitu.
Saksa üksused alistuvad ilma võitluseta
Lisaks sõjaväeüksustele, mis korraldasid pärast 9. maid 1945 aktiivset vaenutegevust liitlaste vastu, oli ka neid, kes alistusid ilma võitluseta.
7
Saare kapituleerimine
Peaaegu üheaegselt, 9. – 10. Mail 1945, andsid Euroopa saartel asuvad Saksa üksused ilma võitluseta alla.
Kreeka Kreeta ja Rhodose saartel andsid Saksa üksused 9. mai õhtul alla, ilma Hitleri-vastase koalitsiooni jõududele vastu seista.
Kanaalisaartel lasid nad 10. mail Kanalisaartel osa Wehrmachti osast relvi kohe, kui neile saabus uudis Saksamaa alistumise kohta.
8
Flensburgi valitsus
Saksamaa väga põhjaosas loodi sõja lõpus sõjaväeline administratsioon, mis üritas juhtida riigi territooriume, mida liitlased polnud veel okupeerinud. See administratsioon läks ajalukku Flensburgi valitsuse nime all.
Valitsus eesotsas Karl Doenitzis loodi päev pärast Hitleri enesetappu ja sellel oli piisavalt ressursse võimu teostamiseks. Tema käsutuses olid suured sõjaväeüksused.
Kuid nad ei korraldanud aktiivset vaenutegevust ja mõistsid olukorra lootusetust ning loovutasid 23. mail Ameerika ja Suurbritannia vägedele.
9
Svalbardi saar
Viimased ametlikud Wehrmachti sõdurid, kes andsid alla, on 9 Saksa sõdurit ja üks ohvitser, kes on kinni Svalbardil. Nad saadeti põhja tagasi augustis 1944, et panna sinna meteoroloogiajaam.
Neil oli raadiojaam, mis lõpetas toidu 29. aprillil 1945, nii et nad ei teadnud sündmustest Euroopas, ja jätkasid teenimist.
Norra pitserid avastasid nad juhuslikult ja teatasid võimudele. Neid vahistama saabunud Saksa sõdurid ei olnud vastu ja loovutasid 4. septembril 1945.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võime märkida huvitavat fakti mujalt maailmast. Jaapani luure nooremleitnant 29 aastat jätkas võitlust Filipiinide saartel pärast Teise maailmasõja lõppu. Tema nimi oli Hiroo Onoda ja ta loobus Filipiinide võimudele alles 10. märtsil 1974. Tema sõja ajal tappis jaapanlane 30 ja sai vigastada 100 tsiviilisikut ja sõjaväelast. Onoda suri 2014. aastal 91-aastaselt.
Suurimad toimetajad paluvad teil kirjutada kommentaarides ja muudes lahingutes natsidega, mis toimusid Euroopas pärast 9. maid 1945, kui me neid ei maininud.
Artikli autor: Valeri Skiba