Põhiseadusega reguleeritud riikides on võimuvahetuse põhimõte ette nähtud. Enamikus riikides ei saa president vastavalt põhiseaduse normidele olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. Teise maailmasõja ajal olid ameeriklased sunnitud põhiseadust rikkudes tegema erandi. Ameerika Ühendriikide inimesed usaldasid Franklin Roosevelti neli korda rahva juhiks. Kuid vaatame lähiminevikku ja vaatame, millistele teistele maailma riikidele presidendi ametiaeg mitmesugustel põhjustel ja asjaoludest lähtuvalt lähtestati.
1
Burkina Faso
Fotol: Blaise Compaore (vasakul) ja George W. Bush Jr. (paremal)
1987. aastal mõrvati riigipöörde tagajärjel jõhkralt Sankara riigi seaduslik valitseja ning teda juhtis Blaise Compaoré.
1991. aastal võtsid inimesed rahvahääletusel vastu uue põhiseaduse, mille kohaselt valitakse riigipea seitsmeks aastaks ja üks inimene ei saa olla ametis rohkem kui kaks korda. 2000. aastal lühendati presidendi ametiaeg seitsmelt aastalt 5-le ja Compaoré esimene ametiaeg tühistati.
2005. ja 2010. aastal sai Compaore taas valitsejaks. Siis polnud valikut, sest ta oli ainus, kes astus üles. 2015. aastal üritas Compaoré põhiseadust muuta, provotseerides sellega kogu riigis populaarseid aktsioone. Populaarne viha sundis diktaatori riigist kiiresti lahkuma.
Kas teadsite, et Burkina Faso on üks Aafrika rannikualade riike?
2
Valgevene
Fotol: Aleksandr Lukašenko
Allikas: Kremlin.ru / CC BY
Kogu maailm teab Lukašenko juhtimisstiilist. Ta kontrollis isiklikult kõike. Ja nagu öeldakse - hoida kõike "siilides". Esmalt sai ta Valgevene Vabariigi juhiks 1994. aastal ja algatas seejärel mitu korda põhiseaduse muudatused, mis võimaldavad tal jääda esimeheks. Lukašenko juhib oma poliitikat, jättes tähelepanuta opositsiooniprotestid ja lääne liidrite kriitika.
2001. aastal sai Lukašenko taas presidendiks ja 2004. aastal eemaldati põhiseadusest artikkel presidendi ametiaja piiramise kohta. Nii võtab Valgevene juht oma ametikohale juba viiendat korda.
3
Ukraina
Fotol: Leonid Kutšma
Allikas: Ukraina president Adminіstratsiya / CC BY
Ukrainas Leonid Kutšma, nähes riigis ähvardavat poliitilist kriisi, ei osalenud 2004. aasta valimistel. Ehkki konstitutsioonikohus tühistas tema esimese ametiaja 1994-1999.
Esimest korda võitis Kutšma Kravtšuki presidendivõistluse ja 1999. aastal oli tema vastaseks kommunist Simonenko. Tähtaeg oli tingitud uue põhiseaduse vastuvõtmisest Ukrainas 1996. aastal.
Uus põhiseadus võimaldas praegusel valitsejal osaleda 2004. aasta valimistel, kuid Leonid Kutšma sai võimaluse, kuid ei hakanud uueks ametiajaks kandideerima. Valitsus tugines peaministrile ja kandidaadiks määrati Viktor Janukovitš.
4
Venezuela
Fotol: Hugo Chavez
Kuupäevade tühistamise algatas praegune president Hugo Chavez, kes asus esimest korda ametisse 1999. aastal. 2000. aastal võtsid nad vastu uue põhiseaduse ja uued valimised, kus Chavez juhtis taas riiki.
Järgnevatel 2006. aastal toimunud valimistel saab Chavez taas presidendiks ja 2009. aastal teatab ta oma soovist uuesti kandideerida ja juhtida Venezuelat kuni aastani 2030.
2013. aasta valimistel saab Chavez jälle enamuse häältest, kuid tema surm 2013. aasta märtsis ei võimaldanud tal neli korda järjest ametisse astuda.
Meie hinnangul saidil thebiggest.ru on Venezuela üks korrumpeerunumaid riike maailmas. Täieliku loendi kuvamiseks klõpsake linki.
5
Boliivia
Fotol: Evo Morales
Allikas: Simon Wedege / CC BY
2005. aastal sai Lõuna-Ameerika riigi juhiks karismaatiline ja ettearvamatu Evo Morales. Boliivia võttis 2009. aastal vastu ajakohastatud põhiseaduse. Toimusid uued valimised, kus Morales võitis taas.
2013. aastal võeti vastu seadus, mille kohaselt kehtetuks tunnistati Moralesi esimene ametiaeg, kuna riigis hakkas kehtima uus põhiseadus. Praegune president võeti vastu 2014. aasta valimistel ja võitis taas.
Hoolimata asjaolust, et Boliivia rahvas referendumil ei toetanud juhatuses piirangute kaotamist, sai Morales 2019. aastal taas presidendiks, neljandat korda. Boliivias algasid massimeeleavaldused ja Morales põgenes riigist vabaduse ja võib-olla ka elu päästmiseks.
6
Burundi
Fotol: Pierre Nkurunziza
2005. aastal sai Pierre Nkurunziza parlamendi otsusega Ida-Aafrika riigi presidendiks. Viis aastat hiljem toimusid väikses osariigis esimesed üleriigilised presidendivalimised ja Nkuruiziza tähistas taas võitu.
Esimestel valimistel oli seitse kandidaati, kuid kuus neist keeldusid ootamatult osalemast ja Pierre oli ainus. Vaatamata keelule osales ta 2015. aasta valimistel ja sai taas Burundi presidendiks.
2018. aastal tühistati uue põhiseaduse alusel presidentuur, kuid Nkuruiziza ei osalenud 2020. aasta valimistel ja suri 8. juunil 2020. Tema ametiaeg lõppes augustis.
7
Egiptus
Fotol: Abdul-Fattah Khalil
Nullimise protsess ja Egiptuse Vabariik ei möödunud. 2014. aastal valiti Aafrika riigi presidendiks Abdul-Fatah Al-Sisi.
Valdav enamus valijatest, peaaegu 98%, hääletas ametisoleva presidendi poolt 2018. aastal. Aasta pärast Egiptuses ametisse astumist võeti vastu uued seadused, mis pikendavad riigi juhi ametiaega.
Põhiseadusreformid tühistasid ka Abdul-Fatah Al-Sisi presidendiks saamise kaks ametiaega, võimaldades tal kandideerida kahel järgmisel valimisel. Põhiseaduse kohaselt peetakse neid 2024. aastal ja seejärel 2030. aastal.
8
Kasahstan
Nursultan Nazarbajevi kujutisega postmark
Riigi juht Nursultan Nazarbajev kuulub juhtivpositsiooni järgi Nõukogude-järgses ruumis võimul püsimise aja hulka. Ta juhtis vabariiki 1980ndate lõpus ja sai 1991. aastal esimeseks presidendiks.
1995. aastal usaldasid Kasahstani elanikud rahvahääletusel oma juhi valitseda riiki kuni 2000. aastani. Kõigil valimistel võitis Nazarbajev ja konstitutsioonikohus selgitas põhiseaduse rikkumisega õigust sellele ametikohale asuda.
2015. aastal sai Nazarbajev viiendat korda presidendiks, kuid 2019. aastal astus isiklikul algatusel võimult tagasi, jäädes valitseva partei juhiks.
9
Kõrgõzstan
Fotol: Askar Akajev (vasakul) ja USA endine president George W. Bush (paremal)
⚠️ Vältimaks meie artiklis korduvaid kommentaare USA presidentide piltide sagedase kasutamise kohta, vastame sellele, et kõige suuremad toimetajad ei suutnud leida mõne presidendi edukamaid fotosid, mida on lubatud avaldada ilma autoriõiguse omanike loata.
Ida, nagu kõik teavad, on delikaatne teema ja alati on omad nüansid. See kehtib ka võimu küsimustes. Pärast iseseisvumist saab presidendiks Askar Akajev.
Rahvahääletusel osalenud inimesed kinnitasid tema valimise seaduslikkust ja andsid 1995. aastal talle uuesti oma hääled. 1990. aastate alguses tehti Kõrgõzstani põhiseadusesse mitmeid muudatusi, mis võimaldasid Akajevil taas presidendiks kandideerida.
Ja nii see juhtus. 2000. aastal sai temast taas esimene inimene Kõrgõzstanis. Kuid 2005. aastal selline trikk ei õnnestunud. Tulbirevolutsiooni tagajärjel oli Akajev sunnitud põgenema ja loobuma oma võimuavaldustest. Nüüd elab Venemaal.
10
Peruu
Fotol: Alberto Fujimori
1990. ja 1995. aasta valimistel sai Alberto Fujimori Peruu juhiks. Tähtaja kehtetuks tunnistamisega võimul püsimise katsed viisid Fujimori vanglasse.
Presidendi volitusi säilitades surus ta 1996. aastal kongressi, mis tühistas tema ametiaja. See tekitas opositsioonis rahulolematust, kuid protestid suruti kiiresti maha.
2000. aastal asus Fujimori presidendiks kolmandat korda järjest. Riigis algasid massimeeleavaldused ja president põgenes Jaapanisse. Ta kaevandati 2007. aastal ja Peruu kohus mõistis ta Peruu põhiseaduse ja seaduste rikkumise eest 25 aastaks vangi.
11
Usbekistan
Fotol: Islam Karimov (paremal) ja USA 68. riigisekretär John Kerry (vasakul)
NSV Liidu lagunemine ei toonud Kesk-Aasia riikidesse uusi poliitilisi juhte. Esimene president oli Islam Karimov. Seadusandja toel pikendati ametiaega 10 aastani.
Kui saabus aeg korraldada järgmised valimised, need tühistati ja 2002. aastal muudeti põhiseaduse artikleid. Karimovi ametiaega pikendati taas, juba 2007. aastal. Ilma ühegi selgituseta nimetas ta end taas ja juba kolmandat korda Usbekistani juhiks.
2015. aastal hääletas 90% riigi kodanikest taas Karimovi poolt. Kuid kuna ta ei olnud täiskohaga ametis, suri Karimov 2016. aastal.
12
Senegal
Fotol: Abdoulay Wad (vasakul) ja George W. Bush (paremal)
Veel üks Aafrika riik, kus president üritas tähtaega kauem ametis hoida. Sajandivahetusel valiti väikese Senegali juhatajaks Abdoulay Wad.
Toimus ametisseastumine ja siis võtsid nad vastu põhiseaduse ning Wadi presidendi ametiaega pikendatakse 7 aastani. 2007. aastal võitis ta taas suure eelisega. Hoolimata opositsiooni vastuseisust, tühistati 2009. aastal presidentuur õiguslikult.
Wad ja ta on juba 85-aastane, võtab osa uutest valimistest, kuid kaotab need. Senegali inimesed ei toetanud "nullimist".
13
Venemaa
Fotol: Vladimir Putin.
Allikas: Kremlin.ru / CC BY
Esimese katse püsida riigi eesotsas rohkem kui vajalik tegi Boriss Jeltsin, kuid kolmandat korda keelati tal presidendiks kandideerida.
1999. aastal astus Jeltsin presidendiks ja järgmise aasta märtsis valiti presidendiks Vladimir Putin. Nagu enamikus riikides, sõnastab ka Venemaa eeskirja presidendi ametiaja piiramiseks. Kuid seaduses oli fraas "mitte rohkem kui kaks terminit järjest". Seda kasutati 2012. aasta valimistel, kui Putinist sai Dmitri Medvedevi järel president.
2020. aastal vastu võetud 1993. aasta põhiseaduse uute muudatuste kohaselt saab president kandideerida järgmistel Venemaa Föderatsiooni juhi valimistel.
Tehke kokkuvõte
Demokraatia ühe olulise tegurina tuvastasid iidsed kreeklased võimu järelkasvu. Kuigi kreeklased ise pole patutud, sest nende demokraatlikus ühiskonnas jäeti paljudel kodanike kategooriatel õigus osaleda riigi elus. Esiteks orjad ja naised. Demokraatia praeguse arenguga võib presidendi ametiaja nullini nullida mitmel põhjusel, sealhulgas kui võimas relv rahva ja ametivõimude koondamiseks kriisiperioodidel. Kuid mõnikord, nagu ajalugu näitab, põhjustab see rahva meeleavaldusi.
Suurimad toimetajad paluvad teil avaldada oma isiklikku arvamust eesistumise tähtaja kehtetuks tunnistamise kohta nii üldiselt kui ka üksikutes riikides. Kirjutage, millisel juhul oli vajalik presidendiaja tühistamine ja millal see ei olnud rahva huvides.
Artikli autor: Valeri Skiba