Soome võtab Albert Einsteini tarku sõnu tõsiselt: “Mees, kes pole kunagi viga teinud ega proovinud kunagi midagi uut". Riik kuulutas 13. oktoobri rahvuslikuks ebaõnnestumise päevaks, et tähistada ebaõnnestumisi elus kui loomulikku teed eduni.
Enne kuhugi minekut on alati kasulik omada taustteavet riigi kohta. See postitus sisaldab 10 huvitavat fakti Soome kohta, et rääkida teile lähemalt selle kultuurist ja ajaloost.
10. Esimesed asulad riigis ilmusid aastal 8500 eKr. uh
Arheoloogiliste tõendite kohaselt territoorium, kuhu see nüüd kuulub Soomes asustati esmakordselt umbes 8500 eKr. kiviajalkui viimase jääaja jääkate taandus.
Varasemad inimesed olid arvatavasti jahimehed-kogujad, kes elasid peamiselt selle tõttu, mida tundra ja meri pakkuda võisid. Keraamikat on teada umbes aastast 5300 eKr.
Arvatakse ja peetakse tõenäoliseks, et soome-ugri keele kõnelejad saabusid sellele alale kiviajal ja olid võib-olla isegi esimeste mesoliitikumi asunike hulgas.
9. Jaguneb kolmeks peamiseks geograafiliseks piirkonnaks
Soome võib jagada kolme piirkonda: saarestikud ja rannikualad, veidi kõrgem keskne järveplatoo ning põhja- ja kirdepoolne mägismaa.
Läänemere, Botnia lahe ja Soome lahe ning Rootsi, Norra ja Venemaaga piirnev Soome on Euroopa Liidu põhjapoolseim riik.
Suurem osa elanikkonnast ja põllumajandusressursid on koondunud lõunaossa. Põhja- ja Ida-Soome on hõredalt asustatud ja neil on ulatuslikud looduslikud piirkonnad. Taiga mets on domineeriv taimestiku tüüp.
8. Soome isad veedavad lastega rohkem aega kui emad
Soome on arenenud maailmas ainus riik, kus põhikoolilaste isad veedavad rohkem aega lastega kui emad.
OECD raport „Soolise võrdõiguslikkuse tagamine“ näitab, et Soome naised hoolivad rohkem väikelastest, kuid koolieas saabudes olukord muutub.
Varasemas OECD töö- ja isikliku elu tasakaalu aruandes märgiti, et paljud Soome emad kasutavad vanemapuhkust kodus olemiseks, kui lapsed on väga noored, kuid naasevad täiskohaga tööle, kui nad on vanemad.
Ka Soome isad töötavad tavaliselt täistööajaga, kuid mängivad aktiivset rolli laste hooldamisel pärast tunde.
7. 40 rahvusparki
Soome rahvuspargid on ainulaadsete loodusomadustega kaitsealad. Ehkki tegemist on põlise looduse oaasiga, pakuvad nad palju võimalusi lõõgastumiseks.
Soomes on 40 rahvusparki. Need on hajutatud kogu riigi saarestikus, järvedes, metsades, turbarabades ja raiesmikel ning näitavad piirkonna mitmesuguseid looduslikke eripärasid, nagu näiteks kärestikud, kaldeorud ja põgenikud.
Lisaks maastike nautimisele ning loomade ja taimede vaatlemisele pakuvad pargid ka ideaalseid puhkamisvõimalusi, nagu matkamine, ronimine, lumetrenn ja muud vabaõhuüritused.
6. Lähisluik - riigi sümbol
Lokk-luiged on Euroopas väga kiindunud. Lähis-luik on Soome rahvuslind ja see on kujutatud Soome mündil 1 euro väärtuses.
5. Kuulub mitmesse parema ökoloogiaga riiki
Soome pakub palju häid näiteid keskkonna kaitsmiseks.. Põhjalik ja üksikasjalik keskkonnateave ning kõrgetasemeline tehnoloogiline tase on Soome tõhusa keskkonnapoliitika alus.
Maailma ühe rikkaima tööstusriigina saab Soome endale lubada ka olulisi keskkonnainvesteeringuid. Soome madal asustustihedus ja suhteliselt puutumatu looduskeskkond aitavad samuti looduse kaitsmisele kaasa.
Eduka keskkonnapoliitika viljad on kogu riigis selgelt nähtavad. Paljud reostunud järved ja jõed on puhastatud. Õhukvaliteet on tööstuspiirkondades märkimisväärselt paranenud. Bioloogilise mitmekesisuse kaitseks on loodud ulatuslik kaitsealade võrgustik.
Metsasid - Soome kõige väärtuslikumaid loodusvarasid - hallatakse senisest tundlikumalt ja aastane aastane kasvumäär ületab selgelt raiutud puidu kogumahtu.
4. Elanikud on peaaegu mittereligioossed
Statistikaamet teatas, et iga neljas Soome inimene ei kuulu ühtegi registreeritud usukogukonda.
Kolmkümmend protsenti meestest ei ole ühegi usundiga seotud, võrreldes 23 protsendiga naistest. Suurim mittereligioossete inimeste rühm on 30–39-aastased, kellest 40 protsenti ei kuulu registreeritud usku. Aastal 2000 ei praktiseerinud ainult 15 protsenti sellest vanusegrupist mingit usulist kuuluvust.
3. Arendatakse talveturismi
Jaanuaris ja veebruaris sajab Põhja- ja Ida-Soomes peaaegu alati lund. Isegi kui Helsingis on vähe lund, on see Lapimaa suusamägedes sageli kuni meeter või rohkem.
Lumehooaeg Põhja-Soomes algab novembris ja kestab vähemalt maini. Lõuna- ja Kesk-Soome sisepiirkondades langeb esimene lumi detsembri alguses ja sulab märtsi lõpus ja aprillis.
Ülalpool tantsitav aurora borealis on nii võimas ja ainulaadne loodusnähtus, mis muudab elu Maal. Soomet peetakse üheks parimaks kohaks selle avastamiseks.
Pikkadel märtsi ja aprilli päevadel võib Lapimaal ereda päikese all suusatada või kelgutada 12-16 tundi. Lapimaa parim suusahooaeg algab veebruaris ja kestab maini..
Kui otsite midagi eksootilisemat, proovige suusatada maagilise kuuvalguse all detsembrikuu ja jaanuari Kaamossi pimedamatel päevadel.
2. Esimene riik maailmas, mis tutvustas patsiendi õiguste kontseptsiooni
Soome põhiseaduse kohaselt peavad riigiasutused tagama kodanikuvabaduste ja inimõiguste austamise. Patsiendi staatuse ja õiguste seadus sätestab need põhiseaduslikud terviseõigused üksikasjalikumalt.
Igal Soomes alaliselt elaval isikul on õigus saada arstiabi, mida tema tervislik seisund vajab. Ravi viiakse läbi vastavalt tervishoiuteenistusele praegu kättesaadavatele ressurssidele.
Patsiendil on õigus oodata tervishoiuteenuste kvaliteeti. Patsienti tuleb kohelda nii, et austatakse tema uskumusi ja konfidentsiaalsust ning nende väärikus jääb karistamata.
Ravi ajal tuleks patsiendi emakeelt, kultuuri ja individuaalseid vajadusi arvestada võimaluse korral.
1. Üks kolmest riigist, mis pälvis kujunduspealinna tiitli
Soome on üks kolmest riigist, kellele on antud maailma disainipealinna tiitel. 2012. aastal nimetati Helsingi disaini maailmapealinnaks.
Mõne dokumendi kohaselt on Soomel ka disaini valdkonnas suurimaid nimesid, sealhulgas Marimekko, Fiskars, Aarikka, Araabia, Nokia, Alvar Aalto, Iittala, Kalevala, Jopo ja Artek. Isegi Guggenheimi fond soovib Helsingisse muuseumi rajada