Arvatakse, et Šveits on maailma poliitilisel kaardil üks jõukamaid riike ning tema linnad hõivavad elatustaseme ja mugava elamise osas globaalsetes edetabelites juhtivaid positsioone. Riigi pikk nimi on Confoederatio Helvetica ja kuna see on konföderatsioon, pole riigil ametlikku pealinna. Läheme selle hämmastava riigi linnadesse, et teada saada, mis on Šveitsi suurim linn ja millised on selle osariigi muud asulad.
1
Zürich
Rahvastik: 397 000
397 tuhande elanikuga Zürichi linn on Šveitsi Saksamaa kantoni pealinn Zürichi suurim Šveitsi linn ja selle pindala on 87,97 km².
Iidsetel aegadel arendasid neid territooriume keldi ja germaani hõimud ning esimest korda meie ajastul asutati Rooma asundus, mille nimi oli Tirikum. Ajaloolistes dokumentides hakkas linn ilmuma 929. aastal.
Täna on Zürich kõige olulisem ülemaailmne finantskeskus, kus asuvad Šveitsi ja maailma juhtivate ettevõtete peakontorid ja kontorid.
2
Genf
Rahvastik: 198 000
Prantsusekeelse kantoni tänapäevast pealinna mainiti esmakordselt 59 eKr ja arheoloogilised uuringud on näidanud, et inimesed on siin elanud paleoliitikumi lõpust alates.
Mainides Šveitsi parimaid linnu, on Genf kahtlemata üks nende soodsatest ööbimiskohtadest. Talved on soojad ja sajuta ning päikeselised suvepäevadel.
Tänavatel ja väljakutel saate uurida Šveitsi suurepärast ja mitmekesist arhitektuuri. Linna rahvaarv ületab pisut 198 tuhat elanikku ja kaunis Genf on selle näitaja poolest riigis kindlalt teisel kohal.
3
Basel
Rahvastik: 170 000
Reini kaldal asuvas maalilises orus asuvad Baseli linna tänavad ja kvartalid, kus elab 170 tuhat elanikku ja pealinnas ulatub inimeste koguarv 830 tuhandeni.
Asula asutati 15 A.D. iidse Rooma kolooniana ja keskajal oli Basel piiskopi residents. Suurimal kaubandus- ja finantskeskusel on oluline roll Šveitsi majanduses ning linna ennast peetakse farmakoloogia ja keemiatootmise keskuseks.
Reini jõgi jagab ajaloolise keskuse ja linna ise kaheks osaks ning jõe enda ümber levivad võimsad ja ilusad sillad, millest esimene ilmus kaugesse 1226. aastal.
4
Lausanne
Rahvastik: 138 000
Reitingu keskel oli kindlalt juurdunud Lausanne, kelle rahvaarv on 138 tuhat inimest ja see asutati 15. sajandil.
Arvatakse, et linn sai oma ilusa nime ühe moodsa Šveitsi territooriumil elava keldi hõimu juhi nime järgi. Roomlased rajasid siia kangendatud laagri ja keskajal sai Lausanne piiskoppide residentsiks.
Mugavalt asuvast linnast on juba ammu saanud turismikeskus ning vaatamisväärsuste hulgas tasub esile tõsta luksuslikku Ryumini palee ja ainulaadset olümpiamuuseumi.
5
Berni
Rahvastik: 132 000
1191 asutatud Berni linna peetakse täna Lääne-Euroopa riigi tegelikuks pealinnaks ja selles elab 132 tuhat inimest.
Legendi järgi nimetas linna asutaja Bertold V Tseringensky asula nendes kohtades tapetud esimese looma nime järgi, kes osutus karuks. Üks esimesi keskaegse Euroopa linnu, mis sai vabaks omavalitsusega linnaks.
Bern meelitab turiste kogu maailmast oma ainulaadsete vaatamisväärsuste ja arvukate muuseumidega, mis sisaldavad haruldasi esemeid ja maailmakunsti objekte.
6
Winterthur
Rahvastik: 100 000
Riigi põhjas, Zürichi kantonis on levinud Winterthuri linn, mida kohalikud elanikud ja rahvaloenduse järgi on neid täpselt 100 tuhat, nimetatakse südamlikult Vintideks.
Winterthur kehtestas kindlalt muuseumide linna tiitli ja seda mainiti esmakordselt aastal 919. Külastatuimad on fotograafia- ja Technorama muuseum ning Gewerbemuseum sisaldab unikaalseid moodsa ja keskaegse kunsti ning maalikunsti kollektsioone.
Linn asub mugavalt maanteede vahel ning kesklinnast Zürichi lennujaamani pääseb 15 minutiga autoga.
7
Püha gallen
Rahvastik: 75 000
700 m kõrgusel merepinnast asub Constance'i järve veepinnast vaade Püha Galleni linn, mis on nimetatud Iiri monarhi St Galli järgi.
Linn ise kasvas üles benediktiini kloostri ümber ja selle asutamise kuupäevaks peetakse 720 aastat. Nüüd elab St. Gallenis 75 tuhat inimest.
Riigi idaosas asuv linn on oluline objekt Euroopa turismimarsruutidel ning selle vaatamisväärsused, muuseumid ja kaunis looduskeskkond on teada kaugelt kui riigi piirid.
8
Lutsern
Rahvastik: 58 000
Šveitsi platoo keskel asub Luzern, mis ajaloolaste sõnul asutati isegi Rooma impeeriumi valitsemisajal.
Nad rajasid selle maaliliste maastike hulka, kus Royce'i jõgi suubub majesteetlikust Firwaldstät järvest. Lisaks looduslikele iludustele on 58 tuhande elanikuga linn kuulus oma arhitektuuriliste vaatamisväärsuste poolest.
Luzerni tänavatel kõndides saate täielikult nautida riigi jaoks klassikalist linnaehitust ja sukelduda samanimelise saksakeelse kantoni vaikse ja mõõdetud elu atmosfääri.
9
Lugano
Rahvastik: 65 000
Lugano elanikkond ja viimase rahvaloenduse andmetel elab linnas 65 tuhat elanikku, räägib itaalia keelt, kuna see asub Ticino itaaliakeelses kantonis.
Juba varakeskajal oli kauni järve kaldal asuv linn oluline kaubanduskeskus, mille laatadelt levitati kaupa kogu Euroopas. Luganos toimub igal aastal palju festivale ja kuulsale klassikalise muusika festivalile saabuvad kümned tuhanded maailmaklassikud.
See on kuulus selle poolest, et 1956. aastal toimus seal populaarseim Eurovisiooni lauluvõistlus.
10
Biel
Rahvastik: 50 800
Prantsuse ja saksa keelt kõneleva Šveitsi piiril, Berni kantonis, asub Bieli linn, kus elab 50,8 tuhat elanikku.
Kaasaegne nimi on tuletatud iidsest keldi asustusest, mis sai nime jumaluse Belenuse järgi. Napoleoni vägede ajal okupeeris ta Prantsuse armee ja pärast Viini kongressi aastal 1815 astus Berni kanton.
Arve võib õigustatult kanda registrisse, kuna selle elanikud räägivad 70 maailma keelt. Ja maailma populaarseimate keelte kohta saidilBiggest.ru on huvitav artikkel.
Nii külastasime Šveitsi suurimaid ja kauneimaid linnu. See on tähelepanuväärne, ainult Šveitsil ja Vatikanil on ruudukujulised lipud, kuid huvitav on veel üks asi. Demokraatia on riigis nii arenenud, et inimeste seadusandlus linnades domineerib linnade omavalitsustes ning Šveitsi riik on riigis peetavate rahvahääletuste arvu poolest maailmas esimesel kohal.
Artikli autor: Valeri Skiba