Esimeste riigimoodustiste tulekuga algas maailma poliitilise kaardi moodustamise protsess. See protsess on läbinud mitu etappi ja jätkub tänapäevani. Uued riigid ilmuvad kaardile eraldumise või suveräänsuse omandamise tagajärjel. Läheme lähiminevikku rääkima maailma kõige noorematest riikidest.
1
Namiibia (1990)
Okupatsiooni ajal hakati neid territooriume nimetama "Edela-Aafrikaks" ja 1968. aastal andis ÜRO sellele nime "Namiibia". Vaatamata suveräänsele staatusele olid riigis Lõuna-Aafrika väed ja Lõuna-Aafrika Vabariigi võimud kontrollisid kõiki poliitilisi protsesse.
Namiibia rahvaarmee alustas võitlust oma maade vabastamiseks Lõuna-Aafrika ülemvõimust ja NSV Liit toetas seda aktiivselt. ÜRO on mitu korda vastu võtnud resolutsioone, mille kohaselt pidanuks Lõuna-Aafrika Namiibiale iseseisvuse andma.
Alles 1988. aastal viidi Lõuna-Aafrika väed riigist välja ja 21. märtsil 1990 kuulutas ta kauaoodatud iseseisvuse Lõuna-Aafrika Vabariigist.
2
Horvaatia (1991)
Esimene Jugoslaavia sotsialistlikest vabariikidest, mis lahkus Jugoslaaviast pärast suveräänsuse kuulutamist 25. juunil 1991. Sloveenia kuulutas samal päeval välja suveräänsuse. Deklaratsioon oli serblaste ja horvaatide vahelise rahvustevahelise rahvustevahelise vastasseisu tulemus.
Sõda Horvaatias kestis kuni 1995. aastani ja lõppes operatsiooniga Torm. Horvaatia väed likvideerisid Serbia Krajina ja vallutasid osa Lääne-Bosniast. Algsed elanikud tapeti ja ellujäänud olid sunnitud oma maalt lahkuma. Aasta hiljem taastati riigi territoriaalne terviklikkus.
Vaatamata Serbia ja Venemaa 2009. aasta protestiavaldustele sai Horvaatia NATO täisliikmeks ning 2013. aastal ühines Euroopa Liiduga.
3
Põhja-Makedoonia (1991)
1991. aastal võttis Makedoonia vastu suveräänsuse deklaratsiooni ja taganes sotsialistlikust Jugoslaaviast. ÜRO liikmed tunnustasid uut riiki, mille järel Jugoslaavia võimud tõmbasid oma väed Makedoonia Vabariigi territooriumilt välja.
Jugoslaaviast eraldumine oli rahumeelne, kuid 21. sajandi alguses algasid vastasseisud vabariigi armee ja Albaania mässuliste armee vahel. Konflikti lõpetas NATO sekkumine.
1993. aastal nimetati Kreeka Kreeka nõudmisel riik Põhja-Makedooniaks ja pärast pikka menetlust rahvusvahelistes kohtutes toimus riigi ametlik ümbernimetamine 2019. aastal.
4
Bosnia ja Hertsegoviina (1992)
Kagu-Euroopa ajaloolised piirkonnad on poliitilises ja riigi kujundamisel jõudnud kaugele. Ajaloos oli Türgi valitsemisperiood, millega kaasnes surve kirikule ja etnilisele identiteedile. 1945. aasta lõpus said need Lõuna-Slaavi alad Jugoslaavia osaks.
Sotsialistliku leeri kokkuvarisemise tagajärjel eraldus Bosnia ja Hertsegoviina Jugoslaaviast ning kuulutas 5. aprillil 1992 iseseisvuse. Kogu riigis puhkesid verised tsiviilkonfliktid. Bosnialased võitlesid horvaatide ja serblastega ning mõnes piirkonnas, ühendatuna horvaatidega, võitlesid serblaste põliselanike vastu. Etnilise vastasseisuga kaasnesid teravad kokkupõrked usulistel põhjustel.
1995. aasta detsembris sisenesid riiki NATO väed ja konflikt lõppes rahu allkirjastamisega. Daytoni lepingu kohaselt säilitati üksainus riik, mis koosnes Moslemi-Horvaatia Föderatsioonist ja Srpska Vabariigist.
5
Slovakkia (1993)
1989. aastal toimus Tšehhoslovakkias “sametrevolutsioon”, mille tulemusel loodi Slovakkia ja Tšehhi Liitvabariik.
Kaks aastat pärast seda otsustasid kahe föderaalse üksuse võimud välja anda rahumeelse lahutuse. 1993. aasta esimesel päeval kuulutas Slovakkia iseseisvuse, saades Ida-Euroopa iseseisvaks suveräänseks riigiks.
Hoolimata Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahelisest kokkuleppest NATO ida laiendamise kohta, sai Slovakkia 2004. aasta märtsis Põhja-Atlandi alliansi liikmeks. 1. mai 2004 ühines Euroopa Liiduga ja alates 2009. aastast on selle territooriumil levinud Euroopa valuuta euro. Nagu mõned teisedki noored Euroopa riigid, on Slovakkia üks sisenemisega riikidest. Kirjutasime sellest ühes oma artiklis.
6
Tšehhi Vabariik (1993)
20. sajand oli Tšehhi ajaloo traagilisim periood. Pärast Esimest maailmasõda moodustati Versailles 'lepingu allkirjastamise tulemusel Tšehhoslovakkia, mis loodi etnilist tegurit arvesse võtmata.
1938. aastal lagunes Tšehhoslovakkia ja Tšehhi Vabariigi okupeerisid Saksa väed. Pärast nende territooriumide vabastamist Nõukogude vägede poolt moodustati Tšehhoslovakkia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Sotsialistliku süsteemi kriis viis taas ühe riigi lagunemiseni ja 1. jaanuaril 1993 sai Tšehhi Vabariik iseseisvaks riigiks, vormistades Sloveenias „sametliku lahutuse”. Tšehhi Vabariik oli 1999. aastal Nõukogude-järgsetest riikidest esimene, kes sai NATO liikmeks.
7
Eritrea (1993)
Toponüüm "Eritrea" eksisteeris antiikajal ja seda kasutati "punase" tähenduses. 19. sajandi lõpul vallutasid need territooriumid Itaalia ja nende peal asus haritud Itaalia koloonia.
Pärast Itaalia lüüasaamist sõjas 1939–1945 sai Eritrea Etioopia osaks. 1960. aastatel alustas territooriumide elanikkond aktiivset mässuliste võitlust Etioopiast eraldamise eest. Etioopia riigi positsioonid olid sotsialistliku leeri riikide, nimelt Nõukogude Liidu, kokkuvarisemise algusega väga raputatud.
Nendel tingimustel vallutasid 1991. aastal Meles Zenawi juhitud mässulised Addis Abeba ja Eritrea juht sai ise riigi presidendiks. 1993. aastal sai Eritrea pärast referendumit iseseisvaks riigiks ja seda juhib sõjaveteranide nõukogu. Nende sündmuste tagajärjel kaotas Etioopia juurdepääsu ookeanile. Aafrika maismaalt eemal asuvate riikide loetelu on saadaval meie saidil thebiggest.ru.
8
Palau Vabariik (1994)
Filipiinide meres asuv saareriik, mis on levinud 328 saarel. Elanikkond on veidi üle 21 tuhande inimese ja Vabariik koosneb 16 osariigist, mille pealinn on Ngerulmud.
Kogu ajaloo vältel on territooriumid olnud erinevate riikide kontrolli all. Algul müüsid Hispaania 1899. aastal Hispaania kolooniad. Kahekümnenda sajandi alguses toimunud sõjategevuse käigus vallutas Jaapan saared. Teise maailmasõja lõppedes sattusid saarte territooriumid Ameerika Ühendriikide välise kontrolli alla.
1993. aastal sõlmis Palau USA-ga vaba assotsiatsiooni lepingu ja 1. novembril 1994 kuulutati välja iseseisvus. Palaust on saanud üks planeedi noorimaid osariike, mis moodustati kahekümnendal sajandil.
9
Ida-Timor (1974)
Väike riik Kagu-Aasias, mis asub Timori idaosas. ÜRO riikide loendites on see loetletud Timor-Leste nime all.
Tecumis tõlgitakse riigi nime kui „tõusvat päikest”. XVI sajandil vallutasid portugallased need maad ja 1859. aastal jagati saar hollandlaste ja portugali vahel. Pärast sõda jäi Timor Portugali kolooniaks kuni 1974. aastani, kuni Indoneesia selle vallutas.
Saarel algas vabastusliikumine, mis lõppes iseseisvuse väljakuulutamisega 20. mail 2002. 2006. aastal puhkesid riigis rahutused, mis neil õnnestus pärast ÜRO rahuvalvejõudude lähetamist lõpetada.
🙇
Huvitav fakt! Kas teate, et mõnel Euroopa riigil on territooriumid, mis on peamistest kaugel? Näiteks Hollandil on mitu Kariibi mere saart ja Prantsusmaale kuuluvad lisaks Kariibi mere saartele ka Aafrika Madagaskari lähedal asuvad saared, samuti suur territoorium Lõuna-Ameerika mandril. Selliste mandritevaheliste riikide kohta kirjutas TheBiggest väga huvitava artikli.
10
Serbia (2006)
Serbia pärineb VI sajandist, kuid 1945. aastal moodustati Jugoslaavia Föderaalne Rahvavabariik, mille kokkuvarisemine muutus Balkani poolsaare elanikele väga valusaks.
90-ndate aastate alguses algasid riigis etnilised konfliktid, mis viisid ulatusliku kodusõjani. Võimul oli Sotsialistlik Partei, keda süüdistati etnilistes kuritegudes. 1999. aastal hakkas Belgrad pommitama NATO vägesid ja seejärel viidi Kosovos läbi rahuvalvekoosseisud.
2006. aastal lagunes Serbia ja Montenegro liitriik ning kaardile ilmusid kaks iseseisvat riiki.
11
Montenegro (2006)
Enamikus Lääne-Euroopa keeltes on riigi nimi “Montenegro”, tõlkes “must mägi”. See oli osa Jugoslaavia sotsialistlikust liitvabariigist ja moodustas pärast lagunemist liidu Serbiaga.
Igal riigil oli oma valitsus ja nad tegid koostööd ainult kaitse ja sisejulgeoleku valdkonnas. Aja jooksul võttis iga riik kasutusele oma valuuta.
Hiljem allkirjastati Serbia ja Montenegro vahel leping, mille kohaselt võib Montenegro riikliku rahvahääletuse tulemusel iseseisvuda. Selline referendum korraldati mais 2006 ja Montenegro sai iseseisvaks. Suveräänsuse poolt oli 55% elanikkonnast.
12
Lõuna-Sudaan (2011)
Aafrika Sudaani territooriumid kuulusid aastaid Suurbritannia ja Egiptuse võimudele. Brittidele kuulus riigi lõunaosa, kus järgiti elanikkonna ristiusustamise poliitikat, ja Egiptus avaldas suurt mõju riigi islamistlikule põhjaosale.
1956. aastal kuulutas Sudaan iseseisvuse ja aasta enne seda puhkes tema territooriumil verine kodusõda. See lõppes 1972. aastal, kuid põhjavõimud avaldasid riigi lõunaosale jätkuvalt survet. Lõunas loodi mässuliste armee, mis hakkas võitlema iseseisvuse eest. Teine kodusõda lõppes 2004. aastal ja 2011. aastal astus Lõuna-Sudaan pärast referendumit tagasi Sudaanist, kuulutades suveräänsuse. Vaatamata sellele, et rahvusvaheline üldsus tunnistab uut riiki, jätkuvad relvastatud konfliktid põhja ja lõuna vahel, kuid TheBiggest loodab, et osapooled jahtuvad nii kiiresti kui võimalik ja leiavad kõigist erimeelsustest kompromisse.
🌐
Tehke kokkuvõte
Kokkuvõtteks märgime, et 1991. aastal ilmus NSV Liidu lagunemise tagajärjel maailmakaardile 15 uut osariiki. Suveräänsuse paraad vallutas seejärel kogu Nõukogude-järgse ruumi ja 8. detsembril 1991 loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. Sellesse kuulusid Venemaa ja mitmed endised NSV Liidu vabariigid ning Rahvaste Ühendus tegutseb vabatahtlikult.
Autor: Valeri Skiba.