Koolist alates teame, et põhiseadus on omamoodi leping riigi ja kodanike vahel, millel on teiste seaduste suhtes kõrgeim õigusjõud. Pöörame ajaloo lehti ja peame vanimaid põhiseadusi praegusteks, kodifitseerimata ja passiivseteks.
Esimesed seadused
Esimesed õigusaktid või õigemini riigi seaduslikuks aluseks olevad seadustikud kaotasid oma jõu riigiüksuste kokkuvarisemise tagajärjel. Mõnda neist ei võetud üldse vastu.
1
Leedu Suurhertsogiriigi põhikiri. 1529
Esimese katse seaduste seadustiku loomiseks XIV sajandi keskel tegi Poola, kuid Leedu läks kaugemale ja andis 29. septembril 1529 välja põhikirja.
Seaduste kodifitseerimine viidi läbi kuningas Sigismund I isiklikul korraldusel. Kahjuks ei säilinud järeltulijate eelnõude nimesid. Ajaloolaste ja õigusteadlaste arvates võib seda dokumenti pidada ajaloo esimeseks põhiseaduseks.
Põhikirja on kolm korda muudetud. Viimane väljaanne, mis ilmus 1589. aastal, töötas Leedu ja Lääne-Valgevene territooriumil kuni 1840. aastani.
2
Zaporizhzhya armee põhiseadus. 1710
Pärast Poltava lahingut sunniti Ivan Mazepa toetajad põgenema välismaale. Mazepa sureb ja pagulaste hetmaniks valiti Philip Orlik.
Ta koostas hetmani ja kasakate esimehe vahel lepingu, mis läks ajalukku kui "Philip Orliku põhiseadus". Lepingu järgi on kuupäev "5. aprill, aasta 1710" ja selle koostamise koht on Benderi linn.
Orlik lootis, et leping ratifitseerib Rootsi pärast Põhjasõja võitu. Lepingu sätteid laiendati Dneprile, kuid dokument ei jõustunud kunagi.
3
Korsika põhiseadus. 1755
Korsika Vabariik kestis 14 aastat ja selle territooriumil kehtis 1755. aastal vastu võetud põhiseadus.
Seadustiku seadustiku loomiseks loodi spetsiaalne komisjon, mida juhtis Vabariigi President Pascal Paoli. Prantsuse valgustaja Jean-Jacques Rousseau ideed mõjutasid komisjoni liikmeid suurel määral.
Korsika põhiseadus muutus kehtetuks pärast seda, kui Prantsusmaa annekteeris saare 1769. aastal. Valgustusajastu põhimõtetest koostatud dokument on muutunud tänapäevase demokraatliku ühiskonna õiguslikuks aluseks.
Kodifitseerimata põhiseadused
Maailma poliitilisel kaardil on riike, kes põhiseadusest täiesti vabanevad. Sellistes riikides põhinevad õigusnormid seadustel, kohtupretsedentidel, õiguslikel tavadel ja ühiskonnas kinnitatud tavadel.
Muide, soovitame teil vaadata huvitavat materjali saidil thebiggest.ru ajaloo suurimate riikide kohta.
1
Suurbritannia
Konservatiivsete vaadete ja väljakujunenud traditsioonidega riigis pole isegi dokumenti, mida võiks nimetada põhiseaduseks. Kuid Suurbritanniat peetakse ajaloo vanimaks riigiks, kus on vastu võetud õigusnormid.
Traditsiooniliselt põhineb seadus XIII – XX sajandil vastu võetud dokumentidel ja õigusnormidel. Esiteks on see 1215. aastal vastu võetud "Magna Carta", 1689. aastal "Õiguste seaduse eelnõu" jt.
Kohtunike pretsedendid reguleerivad suhteid õiguste kaitse valdkonnas ning mehe ja kodaniku seadustikku.
2
San Marino põhiseadus. 1600
Seadusandliku akti, millest sai üks esimesi põhiseadusi, võtsid riigi suure üldnõukogu asetäitjad vastu 8. oktoobril 1600.
Põhikiri koosneb kahest dokumendist ja see avaldati kuues raamatus, mis koosnes paljudest artiklitest ja deklaratsioonidest. Esimene dokument reguleerib suhteid õigussfääris ja seaduste jõustamist. Teises osas reguleeriti riigistruktuuri põhimõtteid ning loetleti ka kodanike õigusi ja vabadusi.
Esimesed muudatused tehti 1906. aastal ja 1974. aastal võeti dokument seadusega vastu. Seda võib õigustatult pidada San Marino põhiseaduseks, ehkki seda sõna dokumendi pealkirjas pole.
18. – 19. Sajandil vastu võetud seadustik
Selles osas tutvustame riikide poolt põhiseaduse all vastu võetud normatiive. Need on vanimad kodifitseeritud ja kehtivad põhiseadused.
1
USA. 1787
USA üldakti võtsid Philadelphia konventsiooni delegaadid vastu 17. septembril 1787. Täna on see vanim põhiseadus, kuna õigusteadus tõlgendab seda dokumenti.
Kõik 13 riiki on selle ratifitseerinud. Siis liitusid sellega föderatsiooni uued subjektid ja kuni tänaseni on see riigi kõrgeim juriidiline dokument.
Seejärel koosnes see preambulist ja seitsmest artiklist. Riigi ajaloo jooksul tehti vaid 27 muudatust, ehkki arutamiseks esitati üle 10 tuhande ettepaneku.
1791. aastal võeti muutunud tingimuste mõjul vastu esimesed kümme muudatust, mis lisati õiguste seaduse eelnõusse.
2
Rootsi. 1809
Pärimisseadus, mille Riksdag ratifitseeris 1810. aasta septembris, sai Euroopa esimeseks kirjalikuks põhiseaduseks. Hoolimata asjaolust, et dokumenti on tehtud palju muudatusi, on see endiselt Rootsi põhiseaduse alus.
1949. aastal võeti vastu ajakirjandusvabaduse seadus, mis sai ka osa Skandinaavia riigi põhiseadusest. Kahekümnenda sajandi 70ndate keskel viidi läbi suured reformid ja põhiseadusesse tehti uusi muudatusi.
Muudatused laiendasid märkimisväärselt kodanike õigusi ja vabadusi ning 1974. aasta muudatus lubab naisel asuda Rootsi troonile.
3
Norra. 1814
Põhiseadusliku akti võttis rahvusassamblee vastu Norra linnas Aidswallis 17. mail 1814. Seejärel astus Norra vastu Rootsi mõjule ja kuulutas aktis end iseseisvaks riigiks.
Põhiseadust muudeti aastatel 1905, 1936 ja 1946 ning tänaseks koosneb see viiest artiklist ja 112 lõikest. Huvitav fakt on see, et õigusakti vastuvõtmise poolt hääletasid 112 assamblee saadikut.
Põhiseaduse kohaselt on Norra kuningas ainult täitevvõimu juht ja parlament täidab mitte ainult seadusandlikke funktsioone, vaid jagab ka eelarvet.
4
Holland. 1815
Napoleon I sekkus aktiivselt Hollandi seadusandlusse ja 1810. aastal kuulutas ta nad täielikult Prantsusmaa osaks. 1814. aastal sai Holland iseseisvaks kuningriigiks ja võttis vastu riigi peamise seaduse.
Algsel kujul kestis dokument kuni 1848. aastani, kuni riigi õiguslik seisund muutus monarhiast põhiseaduslikuks monarhiaks.
Madalmaade Kuningriigi põhikiri võeti vastu 1959. aastal ja sellest sai põhiseaduse lahutamatu osa. 1983. aastal muudeti peaaegu täielikult riigi peamist seadust, tehes algsesse seadusesse palju muudatusi.
5
Belgia. 1831
Revolutsiooni ajal eraldus Belgia Madalmaadest ja sai 7. veebruaril 1831 iseseisvaks kuningriigiks oma põhiseaduse.
Ta kiitis heaks Rahvuskongressi põhiseaduse artiklid, kuulutades Belgia ühtse struktuuriga konstitutsiooniliseks monarhiaks. Riik arenes ja põhiseadust järk-järgult muudeti. Laiendati piirkondade volitusi ja kodanike õigusi.
1993. aastal sai Belgiast föderatsioon ja põhiseadus muudeti uue moodsa reaalsuse jaoks täielikult. Artikli 85 kohaselt jäi riik monarhiaks.
6
Argentiina. 1853
Kõige vanem Ladina-Ameerika põhiseadus võeti vastu Argentina riikliku konventsiooniga 37 aastat pärast iseseisvumist.
Juriidilise dokumendi ajaloo jooksul on tehtud 5 väljaannet. Viimati muudeti seda 1994. aastal ja esimest korda 1860. aastal. Argentiina peamine õigusakt koosneb 127 artiklist ja sisaldab ka üleminekusätteid.
Kahekümnendal sajandil toimus Argentinas palju sõjalisi riigipööreid ja iga kord muudeti põhiseadust. TheBiggest soovib õnne kaugetele sõpradele Argentinast!
7
Luksemburg. 1868
Maailma kääbusriik võtab 17. oktoobril 1868 vastu oma põhiseaduse, millega muudetakse täielikult Luksemburgi põhiseaduslikku süsteemi ja riiklikku süsteemi.
See oli teine kogemus Euroopa väikese hertsogkonna seaduste kodifitseerimisel. Esimene põhiseadus võeti vastu 1841. aastal ja see kaotas oma jõu seoses uue seaduse vastuvõtmisega.
Aastal 1968 kirjutas seadusandlikule aktile alla monarh Willem III ja see jõustus. Ajaloo jooksul on tehtud 26 muudatust, millest viimane võeti vastu 2004. aastal.
8
Tonga. 1875
Tonga monarhi poolt inimestele 1. novembril 1875 antud õigusakt lubas riigil jätkata iseseisvat poliitikat. Tonga oli Suurbritannia protektoraadi all ja iseseisvuse saavutas ta alles 1970. aastal.
Selle dokumendiga loodi tasakaal valitsusharude vahel ja kehtestati peamised õigussuhted. Viimati redigeeritud 1988. aastaks.
Valitsuse ja kodanike suhteid reguleeriv dokument koosneb kolmest osast. Selle kohaselt kuulutati riik välja ja jääb põhiseaduslikuks monarhiaks.
9
Austraalia. 1900
Austraalia seadusandlusega on tehtud pikk tee enne riigi esmaseks seaduseks saamist. Aastatel 1898–1900 korraldati liidu kontrolli all olevatel aladel rahvahääletused, milles elanikkond kiitis põhiseaduse projekti heaks.
Pärast rahva arutelu võeti see vastu Austraalia Liidu põhiseadusliku aktina ja 9. juulil 1900 kirjutas sellele alla Suurbritannia kuninganna Victoria II.
Lõunapoolse osariigi põhiseaduse teksti muudeti ainult üks kord. 1969. aastal eemaldati artikkel, mis keelas Austraalia põliselanike loenduse ajal arvestada.
Järeldus
Maailmas on paradoks. Kõik riigi kodanikud on teadlikud põhiseaduse olulisusest, kuid vähesed oskavad selle põhiartikleid sõna-sõnalt korrata. Tekstid on aja jooksul märkimisväärselt muutunud, kuid sellel õigusaktil on endiselt oluline õiguslik ja poliitiline tähendus riigi ja selle kodanike elus. Suurimad toimetajad paluvad teil kommentaari jätta artikli alla, kirjutades oma mõtted ja kõik huvitavad faktid riigi peamise õigusakti kohta. Kirjutage, millised vanad põhiseadused pole läbi aegade oma tähtsust kaotanud. Või äkki arvate, et riigi põhiseadus tuleks võimalikult tihti ümber kirjutada, et see reageeriks muudatustele võimalikult tundlikult.
Artikli autor: Valeri Skiba